Ajaloolise Keri saare tuletorni taastamine sai hoo sisse


Ajaloolise Keri saare tuletorni taastamine sai hoo sisse
Foto: AIN ALVELA

Läänemere ühe vanima, ent pikki aastaid laguneva Keri saare tuletorni taastamisel astuti järgmine samm.

Nimelt kuulutas renoveerimistöid korraldav veeteede amet möödunud reedel välja riigihanke, et leida juba büroo, kes rekonstrueerimise projekti kokku paneks.

„Peale oktoobris tulnud rõõmustatavat otsust oleme tegelenud Keri tuletorni rekonstrueerimise ettevalmistamisega. Sügisel taotlesime Keri tuletorni rekonstrueerimiseks Muinsuskaitseametilt muinsuskaitse eritingimused, mille amet meile 18. detsembril 2019 väljastas,“ rääkis Fortele veeteede ameti pressiesindaja Madle Puusepp.

Rõõmustava otsuse all pidas ta silmas valitsuse poolt 2,12 miljoni euro eraldamist oma reservfondist just Keri tuletorni taastamiseks.

„Peale eritingimuste kokku leppimist alustasime rekonstrueerimise projekti hanke ettevalmistamisega ning 6. märtsil 2020 avaldati Riigihangete registris hanketeade “Keri tuletorni rekonstrueerimise projekti koostamine”,“ ütles Puusepp.

Keri saare tuletorn Foto: AIN ALVELA
Seotud lood:

Hankelepingu planeeritav kestus on 210 kalendripäeva, seega valmib Keri tuletorni rekonstrueerimise tööprojekt selle aasta lõpuks ning eeldatavalt väljastatakse ka ehitusluba. Samuti tehakse riigihanke täitmise raames kõik vajalikud uuringud ning ehitise audit.
„Rekonstrueerimistööde riigihanke plaanime välja kuulutada järgmise aasta esimeses pooles,“ rääkis Puusepp.

Vaid kolme hektarise pindalaga Keri saarele rajatud esimene tuletorn täidab oma meremärgi ülesannet siiamaani. Päikesepatareide ja akude abil juhib plinkiv majakas jätkuvalt teed 11 meremiili raadiuses asuvatele merealustele.

Tuletorni taastamise eest seisev MTÜ Keri Selts on viimastel aastatel edukalt saarel olevaid hooneid remontinud ja korrastanud. Aastal 2017 sai tuletorni kõrvalhoonele näiteks uus katus peale.

Keri tuletorni ajalugu

Keri esimene puidust tuletorn valmis Peeter I käsul 1723. aastal, 1759. aastal ehitati uus, samuti puidust tuletorn, mis sai kannatada 1799. aasta tugevas tormis.

Pärast seda alustati kivist tuletorni ehitamist. Ehitus jäi pooleli 1803. aastal raskete kivimaterjali varumise tingimuste tõttu ning lõpetamata kivijala peale ehitati 8-tahuline puidust torn. Kogukõrguseks sai tuletorn 80 jalga. Torni puitosa lammutati Krimmi sõja ajal 1854. aastal ning selle asemele paigaldati 1857. aastal Peterburi valutehases valmistatud metalltorn, mis on säilinud tänaseni.

1930. aastateks oli torni kivijala välismüür juba torni ehitamisel tehtud konstruktiivse vea tõttu hakanud pragunema ja 1937. aastal ümbritseti kivijalg nelja raudbetoonvööga. Teise maailmasõja ajal purustati torni valgustiosa, 1949 – 1951 torni remonditi, 1959. aastal valati kapitaalremondi käigus torni kivijala ümber raudbetoonist särk, mille välispind värviti õlivärviga punaseks. Viimane kapitaalremont oli 1971. aastal.

Raudbetoonsärk osutus praguneva välismüüri kooshoidmiseks nõrgaks ja see eemaldati 1986. aastal. 1987. aastal varises põhjapoolne veerandosa välismüürist kogu kõrguses. 1996. aastal tehti torni inseneriuuringud, seejärel ümbritseti torn nelja ajutise terasvitsaga. Sellises seisukorras on tuletorn ka praegu.

2008. aastal koostati muinsuskaitse eritingimused Heino Uuetalu poolt, 2012. aastal koostati eritingimused ja põhiprojekt Virgo Eiche poolt, kuid töid ei alustatud.