See on suurim sellest piirkonnast leitud mündiaare, teatas Saksamaa Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa arheoloogiaamet.

Luca Malashitschenko leidis aarde koos oma õpetaja Rene Schöniga, mõlemad tegutsesid arheoloogiaameti juures vabatahtlikena. Amet plaanis piirkonnas niikuinii kaevama hakata, ent enne saadeti detektoristid piirkonda sondeerima. Ja nii leidsidki poiss ja ta õpetaja jaanuaris millegi, mida nad pidasid esialgu veidraks alumiiniumitükiks.

Schön ja Malaschitschenko.

Lähemal uurimisel selgus aga, et see on hoopis viikingiajast pärit hõbemünt, mis oli vermitud tollases tähtsas kaubitsemiskohas Hedebys. Hedeby oli üks viikingiaegse Taani tähtsamaid linnu.

Arheoloogiaamet palus, et leidjad oma avastusest kellelegi ei räägiks ning alustati väljakaevamistega. Nüüdseks ongi 400 ruutmeetri suurune ala läbi kaevatud ja leitud palju rohkem esemeid.

Harald Gormsson (u 910 - u 987), kellega aaret seostatakse, on rohkem tuntud Harald Sinihamba nime all. Ta oli üks ühendatud Taani esimesi kuningaid, võimalik, et isegi kõige esimene - ehkki seda au omistatakse ka ta isale Gorm Vanale. Igatahes oli Sinihammas (taani keeles Blåtand) see, kes tõi Taanisse kristluse ja asus usinasti kirikuid ehitama. Viimasel kümnel eluaastal valitses ta lisaks Taanile ka osa Norrast ja tänapäeval elab ta hüüdnimi edasi bluetoothi ehk sinihamba seadmetes.

Osa aardest.
Elu lõpupoole hakkas Sinihamba poeg Svend Harkhabe - kes oli pagan, mitte kristlane - tema vastu mässama ja haaras trooni. Vana kuningas põgenes Pommerisse (piirkond tänases Poolas Läänemere lõunarannikul), kus ta umbes aasta hiljem suri. Et ka Rügeni saar on osa sellest regioonist, arvataksegi, et aardel võib olla Sinihambaga otsene seos.

Mündid võimaldavad arheoloogidel täpselt dateerida, millal Sinihammas piirkonnas oli. Vanim münt, Damaskuse dirham on aastast 714 ja uusim aastast 983 pärit penn.