Boliiviast leitud koti sisu on üpris müstiline - kolmest rebasekoonust kokku õmmeldud väiksem kotike, psühhotroopsete ainete pulbriks jahvatamiseks mõeldud puidust lahmakad, kaks luust tehtud spaatlit, kootud peapael ning kahe inimjuustest põimitud patsiga toru, mida kasutati suure tõenäosusega hallutsinogeensete taimede suitsetamiseks.

Šamaanikotist leitud esemed

"Teadsime juba varasemalt, et Lõuna- ja Kesk-Andides olid psühhotroopsed ained spirituaalsetes ja religioossetes tegevustes olulisel kohal. Samas ei teadnud me siiani täpselt, mis aineid need inimesed kasutasid ja kuidas," ütles Penni Ülikooli arheoloog Jose Capriles Eurekalertile. Tema sõnul on tegemist kõige suurema hulga psühhotroopsete ainetega, mis ühest arheoloogilisest leiukohast avastatud. Paun leiti Sora jõe orust, kust arheoloogid otsisid inimasutuse jälgi, täpsemalt leiti kotike Cueva del Chileno koopast.

Cueva del Chileno, koobas, kust kott leiti

Süsinikdateerimine näitas, et see oli seal vedelenud juba vähemalt 1000 aastat, selle välja selgitamiseks võeti kotikesest skalpelliga väike proov, mida massispektromeetri all vaadeldi. Lisaks pauna vanusele saadi teada, et kotikene võis sisaldada veel vähemalt kolme erinevat psühhotroopset ainet, kuid teadlased ei välista, et neid aineid võis olla ka neli või isegi viis.

"Leidsime bufoteniini, dimetüültriptamiini, harmiini ja kokaiini jälgi," kirjutasid teadlased avastuse põhjal koostatud teadustöös. Esimest leidub näiteks kärbseseentes, dimetüültriptamiin koos harmiiniga on aga ka tänapäeval populaarse psühhedeelikumi ayahuasca toimeained. Teadlaste sõnul võib värske avastus näidata ka muuhulgas ka seda, kui kaua inimkond juba ayahuascat kasutanud on.

Uurijate hinnangul on avastuse juures oluline ka see, kui kaugele toonased inimesed olid valmis minema, et erinevaid psühhedeelsete ainete abil läbi viidavaid rituaale läbi viia. "Enamik psühhoaktiivsetest ühenditest, mis me leidsime, ei pärine Andides kasvavatest taimedest. See näitab üht kahest - kas välja olid kujunenud väga ulatuslikud kaubavõrgustikud, läbi mille vajalike taimi liigutati või käisid inimesed ise maha tohutuid vahemaid, et neid taimi endale hankida," ütles Otago ülikooli teadlane Melanie Miller.