VANAD FOTOD: Kas tead, kus asus kolmekümnendate Tallinna elegantseim restoran-hotell Riviera-Palais?

Selleks asutuseks oli Maarjamäe loss. 1930. aastatel oodati linlasi just sinna nautima rikkalikku eeskava, vaatama kabareeprogrammi ning tantsima, sest aastatel 1933-1937 tegutses seal suvemõisas restoran-hotell Riviera-Palais. Kes veel juhtub neid aegu mäletama või kel leidub perekonna albumites toonase öölokaali personalist, interjöörist või lossist fotomaterjali, siis palume nii pilte kui mälestusi Eesti Ajaloomuuseumiga jagada.

Rentisin aastaid kõdunemisel oleva lossi Marienberg ühes maa-alaga... nii kirjeldas Maarjamäe suvemõisa Jaan Martinson, kes rentis krahv Aleksei Orlov-Davõdovi valduse 1932. aastal plaaniga avada seal hotell-pansion. Koha plussiks pidas ta suurt territooriumi, kuhu saaks rajada lisaks tennise- ja võrkpalliplatsidele ka golfiraja - mis oleks Eestis esmakordne.

Alkoholimüügi õigusega restorani avamisloa taotlemine esialgu takerdus, kuna linnavalitsuses kardeti, et Maarjamäest saab napsitanud linlaste väljasõidukoht ja politseivalve puudumise tõttu võib ette tulla rahurikkumisi. Luba siiski anti ja 5. jaanuaril 1933 toimus linna elegantseima restoran-hotelli Riviera-Palais pidulik avamine. Kavas oli Mr. Raudy sensatsioon, kapell kahe klaveriga ning köögis tegutses scheff Cornell. Restorani juhtimisel abistasid Martinsoni tema tütar Rosalie Lehr ning väimees Bernhard Lehr, kes olid kohviku Marcelle asutajad ja eesti kuulsaim eestantsupaar esinejanime all Marcelle et René. Nende programm tuli ettekandele ka Riviera-Palais’ avamispeol.

Vaid kuu pärast avamist jõudis kohalikku ajakirjandusse uudis, et grupp välismaa rahamehi plaanib Tallinna asutada mängupõrgu ja selleks paigaks on välja valitud linna lähedal asuv Marienbergi loss. Hasartmängud olid aga seadusega keelatud ning ilmselt eraviisilistest vestlustest kaugemale ei jõutudki.

Uudsena toimus Riviera-Palais’s 4. veebruaril 1933 spordiriiete demonstratsioon, mis olevat esmakordne omataoline üritus Eestis. Muidugi järgnes sellele kabareeprogramm.

Hoolimata kogenud abilistest ja tihedast ürituste programmist ei läinud restoranil kuigi hästi ja äri läks 1934. aasta alguses Johannes Valdti kätte, kes sai õiguse avada öölokaal, kus kauplemine alkoholiga oli lubatud kella kuueni hommikul.

Söögikoha käsutuses oli jätkuvalt lossi esimene korrus, mille sissepääs avanes verandalt. Torni uksest siseneti peamiselt hotelli. Valdti teenistuses olnud Elfriede Haljandi mälestuste kohaselt oli restorani esimesel korrusel kaks saali: linnapoolses küljes Punane saal, Pirita pool Sinine saal. Lisaks asus esimesel korrusel puhvet, endine mõisa suvesaal oli kasutusel restorani peasaalina. Köögid abiruumidega paiknesid kõrvalhoones, mis oli klaasist galeriiga ühenduses lossis asuvate serveerimisruumidega.

Maarjamäel tegutsevat restorani reklaamiti kui ilusat väljasõidukohta, kus korraldatakse suurejoonelisi vastuvõtte, kirjandusliku ja muusikalise kavaga pidusid, jaanituld ja ilutulestikke. Külastajaid meelitati küdevate kaminate ja valgustatud klaas-tantsupõrandaga. 1936. aastal pakuti õhtuti rikkalikku kabaree programmi nii lossi saalides kui pargis. Lisaks olid külastajate päralt coctail-bar, kabinetid, dinee ruumid. Pühapäeviti toimus five o’clock tea dancing. Muusikalise tausta eest hoolitses The Riviera Band. Publiku huvi säilitamiseks koha vastu korraldati nii balle kui iludusvõistlusi ja muidugi tähistati kõiki olulisemaid riiklike tähtpäevi ning pühi.

Restorani käsutuses oli terve mõisakompleks st ligi seitsme hektari suurune maa-ala koos abihoonetega. Vanad suhkruvabriku-aegsed kivimajad olid kohandanud restorani töötajate korteriteks. Lisaks oli olemas saun ja pesuköök. Suvemõisa territooriumil peeti arvatavasti restorani köögi tarvis kariloomi ja sigu. Krundi kõige kaugemas servas, kohe kasvuhoone kõrval oli kasvamas ligi 40 viljapuud ja 70 marjapõõsast. Sealsamas lähedal asus ka nelinurkse plaaniga tiik.

Riviera-Palais suleti 1937. aastal, kuna suvemõis osteti riigile, et avada seal Eesti Vabariigi Sõjaväe Lennukool. Sellega lõppes mõneks ajaks suvitus- ja lõbustuspaiga lugu Maarjamäel.

Maarjamäe ajalookeskuse avamine 2018. aasta veebruaris toob mõnusa restorani lossi tagasi. Nii muuseumikülastajad kui kõik hea toidu sõbrad on oodatud einestama miljööväärtuslikesse ruumidesse ka õhtusel ajal. Suvel saab välikohvikus nautida nii häid maitseelamusi kui tunnetada ajaloolise suvemõisa hõngu.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!