VAHUVEINIKLAASID PRESIDENDILE | Ambitsioonikas Eesti vabrikant muutis klaasivabriku tipptasemel kristallitootjaks

Omamaise kristalli tootmist võib pidada Eesti tööstusajaloo üheks säravamaks saavutuseks. Tehnoloogiliselt väga keerukat materjali hakati tootma Johannes Lorupi klaasitööstuses 80 aastat tagasi.

Johannes Lorupi klaasivabrik alustas Kopli poolsaarel Bekkeri tehase hoones tegevust 1934. aasta alguses. Algselt valmistati vabrikus vaid liht- ja pressklaasi ning ülipuhtast klaasimassist n.n. poolkristalli, kuid ambitsioonikas vabrikuomanik soovis peatselt hakata valmistama ka „päris“ kristalli.

Peale keerukaid ettevalmistustöid alustas kristalliosakond tegevust 1937. aasta märtsis. Kodumaine kristall jõudis peatselt suurematesse kauplustesse ja selle müügiedu oli suur. Kristallesemeid hakati märgistama spetsiaalse kuldse kleebisega „JOH. LORUPI KRISTALLITEHAS“, ekspordiks kujundati eraldi märk kirjaga „ Finest Lead Crystal ESTONIA“.

Väärtuslikumateks kristalltoodeteks olid lihtsa vormiga lailihvis viimistletud esemeid. Lailihv nõudis eriti puhast materjali ning seetõttu oli seda tüüpi kristallnõude tootmine küllaltki piiratud. Just sellise vormiga klaasid tellis vabrikult 1930. aastate lõpul president Konstantin Pätsi kantselei.

Tahuliste, 18 cm kõrguste koonusekujulised vahuveiniklaaside ülaossa graveeriti Eesti riigi vapp. Uhked esinduspokaalid olid mõeldud kasutamiseks Kadrioru lossi elanikele ja kõrgetele külalisele. Kui palju selliseid klaase valmistati, pole teada.

Tänaseks on neid haruldasi esemeid teadaolevalt säilinud 7, üks neist on ka Eesti Ajaloomuuseumi kogus.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!