18. sajandi lõpus – 19. sajandi alguses pidas Vene tsaaririik mitmeid sõdu, mis põhjustasid riigile suuri väljaminekuid. Eelarve puudujääk kaeti paberraha, nn assignaatide ohjeldamatu emissiooniga. Selle tagajärjel langes paberrubla kurss järsult ning metallvahetusraha kadus käibelt. Samal ajal hakati Eesti linnades asutama mitmesuguseid klubisid, kus vähese raha eest pakuti süüa-juua, ajalehti, võimalust kaarte mängida ja muidu aega viita. Müntide puudusel hakati Tallinna klubides kohalike võimude loal alates 1794. aastast väljastama oma rahasedeleid. Need olid papi- või nahatükkidele trükitud madala nimiväärtusega kupüürid, mida tollal kutsuti klubideks. Praegu nimetame neid kodurahadeks

Tallinna eeskuju järgisid viivitamatult teistegi linnade meelelahutusasutused. Õige varsti nägid ka linnavalitsused võimalust surrogaatraha abil eelarvet kohendada ja said tsaar Aleksander I-lt 1811. aastal selleks loa. Juba järgmisel aastal emiteeris oma nahkrahad Tartu linnakassa, kellele järgnesid Võru, Viljandi, Tallinn, Pärnu ja Kuressaare. Peale nende vajasid käibevahendeid postijaamad ja mitmed käitised, kes samuti andsid oma panuse „klubide“ massi suurenemiseks. Kõrvale ei jäänud mõisadki. Kergesti võltsitavad asendusrahad levisid laialt üle kogu Eesti ja tekitasid võimudele palju peavalu.

Klubid

Kuid 1825. aastaks oli tsaaririigi rahandus juba sedavõrd kosunud, et minister Cankrin tegi korralduse „klubid“ ringlusest kokku korjata ning hävitada. See protsess võttis siiski aega ja polnud lõplik ega täielik. Pigem vastupidi. Alates 1830. aastatest levisid üle kogu Hiiumaa Ungern-Sternbergidele kuulunud Kärdla kalevivabriku „klubid“, kodurahade väljastamist jätkas Võisiku peeglimanufaktuur. Krimmi sõda põhjustas 1950. aastate lõpus – 1860. aastate alguses uue likviidsuskriisi ja kodurahade laine. Seekord olid nende emitentideks enamasti kohalikud kaupmehed. Ja ehkki kodurahad tuli taas kõrvaldada 1868. aasta lõpuks, jätkus nende väljastamine ja kasutamine mitmesuguste ettevõtete ja asutuste poolt 20. sajandini.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!