Omaaegse Eestimaa Provintsiaalmuuseumi mündikogust pärineb Liivimaa viimase orduisanda Gotthard Kettleri (1559-1561/2) kuldmünt, mis kaalub 8,40 g. Selle esiküljel uhkeldab turvises maameister, mõõk võitlusvalmilt paremas käes. Müntidel kujutati ordumeistrit nõnda juba alates Plettenbergi ajast. Seevastu väga ebatavaline on Kettleri vasaku käe žest. Nimelt puhkab see surnukolbal. Pealiskiri annab edasi maameistri nime ja ameti. Mündi tagaküljele on paigutatud Kettleri ja ordu neljaväljaline vapp, mida omakorda kroonivad ordumeistri suguvõsavapp – katlahaak (Kettler tähendab tõlkes katelseppa) ja ordurist. Nende vahel sirutub kõrgusse Kolgata rist Kristusega. Ringkiri MARIA*FILI SERVA*NOS (Maarja poeg, päästa meid!) kõlab kui appikarje.

Gotthard Kettleri kuldmünt

Gotthard Kettler sai Saksa ordu Liivimaa haru etteotsa selle agooniapäevil, kui maale olid tunginud moskoviidi väed. Ordu jõududest ülekaaluka vaenlase vastu üksi ei piisanud ja nii rajas maameister oma lootused palgasõduritele. Neile tasu maksmiseks lasi ta Tallinnas ja Riias vermida hõbedasi ühepoolseid nn klipesid ning kullast meistrikuldnaid, mis pandi käibima kõrge sundkursiga. Nende kõrval löödi ka kahekordse kaaluga topeltkuldnaid, mille hulka kuulub meiegi eksemplar. Niisiis on siinkäsitletav münt valminud Liivimaa jaoks erakordselt raskel ajal, mis seletab ka selle kujutatud motiivistiku ja pealiskirja valikut.

Ei rahapaja, kus kõnealune rahatükk on löödud, ega ka aastaarvu me mündil ei leia. Arvatavasti kujundas selle 1559. aasta lõpus Tallinna müntmeister Paul Gulden. Kuid käesoleva rahatüki on siiski valmistanud Riia müntmeistrid, isa-poega Thomas ja Christopher Ramm. Seda tõendab niihästi kirjatähtede kui ka vapikilbi Rammidele iseloomulik kuju, Tõenäoliselt on käsitletav topeltkulden vermitud kas 1560. aastal või 1561. aasta alguses, sest tol kevadel nende valmistamine lõpetati. Et sõja ajal väärismetalli ei jätkunud, löödi raha kirikute ja gildide väärtasjadest. Palju kulda neist ei tulnud. Seetõttu on ordu kuldmündid kõik äärmiselt haruldased.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!