Haridus- ja teadusministeerium sellises asjade käigus probleemi ei näe.

„Kui erinevaid variante on kaalutud ja leitud, et kõige mõistlikum ja parem lahendus on siiski osadele klassidele osalist distantsõpet korraldada, võib seda teha, ent meeles tuleb pidada, et võimalikult kaua tuleb pakkuda kontaktõpet 1.-6. klassi õpilastele ja tuge vajavatele õpilastele, kellele distantsõpe ei sobi," ütles ministeeriumi pressiesindaja Liisa Tagel.

Ta märkis, et nakkusohu kasvades peavad haridusasutused olema valmis õppetöö vormi muutmiseks, ent üldine suunis on korraldada õppetöö nii tavapäraselt, kui see praeguste riskidega arvestades võimalik on.

„Hajutamine ja kontaktide vähendamine on oluline ennetusmeede. On olukordi, kus selle tagamiseks on mõistlik rakendada osalist distantsõpet. Tasub meeles pidada, et töökorralduse muudatuste eesmärk on tagada õpilaste turvalisus ning samal ajal ka pakkuda võimalikult kaua ja võimalikult paljudele kontaktõpet," märkis Tagel.

See, kas distantsõpe on kriisimeede või ennetusmeede, sõltub tema sõnul olukorrast.

„Massiline üldine distantsõppele suunamine ei ole praegustes oludes ennetusmeetmena põhjendatud. Samuti pole epidemioloogiline olukord üheski Eesti piirkonnas praegu selline, et ühegi nakatunuta kooli peaks saatma distantsõppele," lisas ta. „Olukord, kus koolis ühtegi nakatunut pole, ent terve kool tuleb saata mõneks ajaks distantsõppele, võib siiski tekkida, kui näiteks suur osa kooliperest on kokku puutunud nakatunud isikuga ning peab jääma eneseisolatsiooni."

Minister Mailis Reps ütles eelmisel nädalal, et tuleks vältida ülereageerimist.

„Koolid peavad viiruse leviku tõkestamisel ka edaspidi lähtuma sellest, et kontaktõpe oleks tagatud võimalikult kaua ning eelkõige nooremale ja tuge vajavatele õpilastele," ütles ta.