Looduslik hormoontablett kaotab lennuväsimuse

Pikk lend ajab aju sisemise kella sassi. Peale lihtsalt segaduses olemise võib rikkis sisekell suurendada depressiooni ja muude haiguste riski.

Välja töötamisel on meetod, millega saab kohandada inimese ööpäevast tsüklit kohe pärast seda, kui ta on uude ajavööndisse maandunud, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Oletame, et sa maandud mõnes Euroopa pealinnas pärast seitsme­tunnist lendu üle ookeani USAst. Kohalik aeg on kell 23 õhtul, kuid eri aja­vööndites lendamise tõttu on sinu sisemine bioloogiline kell justkui sätitud alles 17 peale.

Ehkki väljas on pime, tunned end ikka energilisena ja sul pole mõtteski, et võiks magama minna – kuigi kellaaeg on ju hiline. Magama siiski peab, sest järgmisel päeval on vaja varakult virge olla.

Et uni tuleks, sõidad hotelli ja võtad sisse tableti, mis käsib kehal end väsinuna tunda. Jäädki magama ning ärkad pärast kaheksatunnist katkematut und järgmisel hommikul värske ja puhanuna, valmis uueks päevaks.

Ajavöönditest kiirelt läbi lennates juhtub, et meie bioloogiline kell läheb sassi. Seda kehalist ebamugavustunnet põhjustavat nähtust kutsutakse lennuväsimuseks (ingl jetlag).

Lennuväsimus võib peale üldise uimasuse tekitada ka depressiooni, eriti siis, kui lennatakse sageli ja kaugele. Kuigi eespool toodud stsenaarium, kus lennu­väsimusest tabletiga üle saadakse, ei ole veel reaalsus, võib see peagi siiski selleks saada, kuna teadlased on võtnud endale ülesandeks inimorganismi ööpäevatsükli saladused lõplikult selgeks teha.

Üks neist teaduritest on Kopenhaageni ülikooli doktor Martin Fredensborg Rath, kes on uurinud aju ööpäevarütme üle kümne aasta ning avaldas koos kolleegidega teadusajakirjas Neuroendocrinology artikli, milles leiti, et aju ööpäevast tsüklit kontrollib stressi­hormoon kortisool.

See teadmine võimaldab näiteks välja selgitada, kas me suudame panna keha hormoonsüsteemi juhtima aju ööpäevatsüklit nii, et lennuväsimuse mõju oleks võimalik sootuks nullida.

Lennuväsimus tekib siis, kui lennu tõttu häiritakse aju ööpäevatsüklit reguleerivat piirkonda, käbinäärmes asuvat supra­kiasmaatilist tuuma (SCN).

SCNi võib nimetada ka aju sisemiseks kellaks. SCN on suuteli­ne korrigeerima meie organismi ööpäevatsüklit küll ka siis, kui me oleme pikka aega olnud ainult pimedas (näiteks polaarjoonest põhjas, kus elatakse pool aastat pimeduses).

Kuid üldiselt on vaja siiski valguse ja pimeduse vaheldumist, et SCNi tööd täpsena hoida, nii et see organismi energiatarbimise reguleerimiseks saaks kehasse infot laiali saata.

See tähendab, et meie sisemise kella täpsena hoidmise puhul on valgusel väga tähtis roll.

Loe lennuväsimuse alistamisest lähemalt augusti Imelisest Teadusest!