Terviseameti tellimusel Eestis koroonateste tegeva Synlab Eesti OÜ infektsioonhaiguste osakonna juht Paul Naaber selgitas Fortele, et proovivõtu puhul on kõige olulisem, et kasutatav proovivõtumaterjal sisaldaks piisavas hulgas viirust, nii ka koroonaviiruse SARS-CoV-2 puhul ninaneelust tampooniga.

„Praegu Eestis, Euroopas ja valdaval enamusel maailmast kasutusel oleva meetodi kasuks räägib võimalus avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis, mis aitab koheselt karantiini rakendada," ütles Naaber ja märkis, et teine eelis on usaldusväärne tulemus.

„Ninaneeluproov on hetkel enimkasutatav ning uuritud viis SARS-CoV-2 diagnoosimiseks PCR meetodil," rõhutas Naaber.

Kurgu- ja ninakaabet ning sülge on tema sõnul ka kasutatud, kuid siis tuleks neid materjale omavahel kombineerida, et saada usaldusväärne tulemus.

Valulikkus ninaneelust proovi võtmisel võib sõltuda ka poovivõtuvahendist - kui painduv see on -, kuid on ka paljuski individuaalne.

„Valdaval enamikul isikutest põhjustab proovivõtt küll kerget ebamugavust, kuid mitte otsest valum," ütles Paul Naaber.

Eesti tennise esireket Anett Kontaveit ütles hiljutises intervjuus Delfi Spordile, et Euroopas on koroonatestimine mingil põhjusel valusam kui USAs.

„USA-s olen andnud kolm proovi ja Itaalias samuti kolm. Euroopas oli testimine valusam kui siin. Siin ei tee nii palju haiget. Peale esimest testimist ütlesin Nigelile (treener Nigel Searsile - toim), et ma tahan koju minna. Peale esimest testi nutsin tund aega," sõnas sportlane.

Eestis on kokku tehtud üle 142 tuhande esmase testi, nendest 2294 ehk 1,6 protsenti on olnud SARS-CoV-2 viiruse suhtes positiivsed.