Eriolukorrast tingitud liikumispiirangud aitasid küll vähendada süsinikuemissioonide hulka ja (mis palju märgatavam) puhastasid suurlinnade kohal taevast sudust. Sellest aga ei piisanud, et vähendada CO2 ehk süsihappegaasi taset Maa atmosfääris.

Otse vastupidi. Scrippsi okeanograafiainstituut teatab, et CO2-tase kerkis maikuus üksikkuude arvestuses rekordkõrgusele – keskmiselt 417 osakest miljoni kohta. Mullu mais oli vastav arv 414,8.

Ühendkuningriigi riikliku ilmateenistuse kliimamõjude osakonnajuht Richard Betts möönab, et tulemus ei üllata teda. „Ma kasutan vanni kraaniveega täitmise analoogiat. Kraanivesi on CO2-emissioonid ja veetase vannis on kontsentratsioonid. Me lisame atmosfääri endiselt süsihappegaasi, see koguneb lihtsalt veidi aeglasemalt. Mida me peaksime tegema, on vanni voolav vesi kinni keerata.”

Scrippsi andmetel hakkaks süsihappegaasi kogus atmosfääris märkimisväärses koguses alanema, kui aastas lisanduks senisest 20-30 protsendi võrra vähem süsihappegaasi.