Tartu teadlane avastas uue viisi ajuhaiguste raviks

Tartu ülikooli teadlane leidis doktoritöös viisi, kuidas viia ravimid ajukoesse ja kesknärvisüsteemi, mida organism mitmesuguste molekulaarsete mehhanismidega võimsalt kaitseb. See avab uued võimalused näiteks kesknärvisüsteemihaiguste Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ning ajukasvajate raviks.

Meditsiiniteaduste valdkonna arstiteaduse doktorandi Kadri Toome uuris oma töös sihtmärk-peptiidide ehk kullermolekulide kasutamist ajuhaiguste ravis. Tema sõnul on vere-aju barjääri läbivad kullermolekulid võimalik kinnitada nanoosakeste pinnale ning ravimid saaks panna nanoosakeste sisse.

„Sel viisil on võimalik ajukoesse viia ka ravimeid, mis on rakukatsetes näidanud tulemuslikkust kasvajarakkude hävitamisel või neuronite kaitsmisel, kuid vereringesse süstituna ei suuda aju kaitsvaid tõkkeid iseseisvalt läbida," rääkis teadlane,.

Toome doktoritöö raames tehtud eelkliinilise töö eesmärk oli leida peptiidid, mis akumuleeruks ajus ning mida oleks võimalik kasutada erinevate neuroloogiliste haiguste ravis kullermolekulidena kontrastaine või ravimite transportimiseks.

„Lisaks leitud kullermolekulidele töötasime välja väga täpse kvantitatiivse metoodika, mis võimaldab raku- ja loomkatsetes erinevate kullerpeptiide efektiivsust omavahel võrrelda," kirjeldas Toome oma doktoritöö tulemust.

Neuroloogiliste haiguste ravi on keeruline, sest kesknärvisüsteemi kaitsevad mitmesugused molekulaarsed mehhanismid, mille eesmärk on takistada patogeenide, toksiinide ja vererakkude sisenemist ajukoesse. Olulisimad nendest kaitsvatest mehhanismidest on vere-aju barjäär ja vere-seljaaju barjäär.

Vaid üksikud väga kindlate omadustega molekulid on võimelised neist kaitsvatest tõketest läbi minema. Enamikule molekulidele, sealhulgas ka 99%-le ravimitest, on need aga läbipääsmatud.

Kadri Toome kaitseb doktoritööd „Sihtmärk-peptiidide kasutamine ajuhaiguste ravis“ 22. mail kell 14.15 videosilla vahendusel. Vaata doktoritöö kaitsmise otseülekannet MS Teams keskkonnas.