VIIRUSE AVARDUV PALE | Kas koroonaviirus võib tõesti põhjustada noortel ajuinfarkti?
Väljaanne The Washington Post kirjutab juhtumist, kus ühel 44-aastasel mehel oli tekkinud kodus äkiliselt probleemid rääkimisega ning keha parema külje liigutamisega. Haiglas selgus, et tal oli tekkinud ummistus aju vasakus osas ning tal tuvastati COVID-19. Ta kuulus mitme 30-40-aastase insuldihaige hulka, kes kõik olid nakatunud koroonaviirusega.
Sellist tüüpi raske insuldi keskmine vanus on aga 74 eluaastat ning tavaliseks põhjuseks on kõrge kolesterooli tõttu lupjunud arterid, südameprobleemid ja teatud ainete kuritarvitamine. Analüüsid näitavad, et koronahaiguse patsientidel on enamasti insuldi kõige surmavam tüüp ning põhjuseks viiruse tõttu rikutud veri.
Trombi nõelataolise esemega eemaldamise protseduuri käigus tuvastati, et selle ümber hakkasid reaalajas tekkima uued trombid. Nii on tekkinud arstidel taas põhjus otsida uusi arusaamisi selle viiruse bioloogilise tegevuse kohta meie organismis. Insuldi saanud koroonahaigete arv pole küll suur - mõnikümmend igas kolmest suuremast USA haiglast -, kuid näitab ilmekalt, et see ei ründa vaid meie ninaneelu ja kopse.
Koroonahaigete peamiseks surmapõhjuseks on kopsudes tekkiv tromb ehk kopsuarteri trobemboolia, mis peatab hingamise. Sageduselt teine surmapõhjus on trombid südames, mis põhjustavad südameinfarkti. Kõik, mis „üle jääb", liigub ajju ja põhjustab seal insuldi.
Pole veel teada, kas trombe põhjustab viiruse otsene rünnak veresoontele või immuunsüsteemi vastus sellele. Forbes kirjutab oma värskes artiklis, et raske infektsiooniga patsientidel on kõrgem d-dimeeri sisaldus - see on valgufragment, mis on seotud verehüübe moodustumise ja lagunemisega.
Need leiud on kooskõlas hiljutise nähtusega, mida Ameerika hematoloogiaühing kirjeldas COVID-19-ga seotud koagulopaatiana. Teisisõnu, COVID-19 põdevatel patsientidel on trombide suur koormus erinevates kehaosades: alajäsemetes, kopsudes ja ajus, kusjuures kaks viimast on vastavalt kopsuarteri emboolid ja isheemilised insuldid.
Eesti arst: tegelikult pole see üllatav
Regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja dr Andrus Kreis ütle Fortele, et Regionaalhaiglas pole seni ühtegi COVID-19 haiget ajuinfarktiga ravil olnud ja seetõttu pole (veel) ühtegi neuroloogilise haige juhtumit võimalik siduda COVID infektsiooniga.
„Kirjanduses on tõesti infot, et viirusega võib seostada ajuinfarkti teket ja seda ka noores eas. Tegelikult pole see üllatav, kuna kõik infektsioonid suurendavad ajuinfarkti riski. Kuna COVID nakatunuid on väga suur hulk korraga, tuleb see seos paremini esile," märkis Kreis.
Lisaks ajuinfarktile on COVID-19 seostatud tema sõnul ka ägeda kehanärvide põletikuga, mis sageli põhjustab raskeid halvatusi, ka hingamislihaste poolt - tekib nn nn. Guillain-Barre sündroom. Samuti on seostatud COVID-19 viirusega ajupõletikku.
„Kui nakatanute ja haigestunute arv suureneb, küllap näeme meiegi Eestis neid tüsistusi," arvas Andrus Kreis.
