Suurbritannia pakub idufirmadele massiivset abi – Eesti ei paku veel midagi
Meede sisaldab muuhulgas maikuus 250 miljoni naela suuruse investeerimisfondi „Future Fund" loomist Briti Äripanga juurde. Valitsuselt raha saamiseks peab ettevõte olema viimase viie aasta jooksul erainvestoritelt kogunud 250 000 naela investeeringuid. Erainvestorid peavad seejuures katma oma investeeringutega valitsuse panustatud raha ja kui raha ei maksta tagasi, võtab valitsus ettevõttes osaluse. Raha - ehk konverteeritavat laenukirja - saab küsida 125 000 kuni 5 miljonit naela, kirjutab TechCrunch.
Lisaks käivitab valitsus kokku 750 miljonit naela suuruse laenu- ja toetusskeemi, et aidata teadus- ja arendustegevusele keskendunud väikeettevõtteid. See raha tehakse kättesaadavaks Innovate UK abil.
Täiendavad 175 000 naela pakutakse abiks aga väikeettevõtetele, kes praegu Innovate UK toetusmeetme alla ei mahu.
Kantsler Rishi Sunak ütles, et just idufirmad aitavad pärast koroonakriisi taaskäivitada Suurbritannia kasvu.
Eesti on käivitanud ettevõtete toetusmeetme sihtasutuse Kredex all, kuid selle tingimused välistavad iduettevõtetel abi saamise.
Riiklik sihtasutus KredEx on teatavasti käivitanud erakorralise laenukäenduse uute laenude väljastamiseks mahus 90 % laenu või liisingu mahust. Probleeme on selle meetmega startuppide jaoks aga mitmeid. Näiteks on KredEx esitanud tingimuseks, et ettevõtja on esitatud finantsprognooside kohaselt pikas perspektiivis jätkusuutlik ning maksejõuline - see pole teatavasti nii mitte ühegi idufirma puhul, ajagu nad oma 5-minutiliste pitchide käigus ükskõik kui idealistlikku maailmavallutuslikku juttu.
Täpselt sama kehtib ka pankade esitatavate nõuete puhul - ei bilansimaht ega muud kriteeriumid vasta mitte ühelegi pankade esitatavatele krediidinõutele. Lisaks ei tohi ettevõtted tegeleda finantsvaldkonnas.
Endise IT-ministri Kaimar Karu ja riigi seisukoht üldisemalt on olnud, et idufirmad mingisugust erilist kohtlemist ei vaja.
