Lombardia intensiivse kriisiabi osakonna juhataja dr Antonio Pesenti tõdes intervjuus Sky Newsile, et paljud raskete koronaviiruse nähtudega haiglasse sattunud on nooremad inimesed.

"50 protsenti meie intensiivravi osakonna patsientidest, kus on kõige raskemad patsiendid, on vanemad kui 65 aastat," ütles ta. „Kuid see tähendab, et ülejäänud 50% meie patsientidest on nooremad kui 65 aastat.“

Pesenti sõnul on intensiivravil patsiente, kes on kõigest 20- või 30-aastased - neid on üsna palju ja need vanadega võrreldes sama rasked juhtumid.

Arst märkis, et tema kogemuse kohaselt on erinevus nende kahe vahel selles, et "nooremad inimesed on tavaliselt tervemad, nii et nad jäävad rohkem ellu".

Itaalias on koroonaviirusesse suremus võrreldes teiste riikidega suurem osaliselt seetõttu, et seal elab rohkem vanemaid inimesi. Kui vaadata kõigi patsientide vanust, siis neist ligi veerand on vanuses 19-50.

Ka WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus andis sel nädalal maailma noortele edasi sõnumi, et nad ei ole võitmatud.

„See viirus võib teid nädalateks haiglasse viia või isegi tappa. Isegi kui te ei jää haigeks, võivad teie tehtud valikud selle üle, kuhu te lähete, seada kellegi elu ja surma vaagimise olukorda“.

Eesti teadlane: hoitud on vaid alla 14-aastased

Eesti üks juhtivaid arstiteadlasi, Tartu Ülikooli professor Eero Vasar ütles möödunud nädalal Fortele antud intervjuus samuti, et praeguste analüüside kohaselt kulgeb pooltel, kes on vanuses 14 kuni 49, kulgeb haigus raskelt.

„Ainuke, millega neid lohutada, on see, et nad jäävad ellu. Vanade inimeste jaoks on see haigus liiga ränk. Kuid rääkida, et noortele ohtu pole, on praegu üleliigne. Illusioone pole mõtet luua. „Joon“ on tegelikkuses 14. eluaasta juures. Ainsad, kes on kaitstud, on alla 14-aastased. Kui vaadata Hiina ja Itaalia analüüsi, siis vanuses 14-49 kulges COVID-19 läbipõdemine raskelt,“ rääkis Vasar.

Forte avastas möödunud reedel, et Eesti terviseamet oli päev varem andnud perearstidele korralduse mitte enam saata koroonateste tegema nooremaid kui 80-aastaseid inimesi - isegi juhul, kui neil haigestumise sümptomid. Põhjuseks ameti arvamus, et kui nad pole krooniliselt haiged, siis ei kuulu nad riskirühma. Erandeid ei tehta ka näiteks lapseootel emadele ja päevas sadu tuhandeid kliente teenindavatele poemüüjatele.

Tänaseks ei ole seda korraldust muudetud, küll aga avalikus retoorikas pehmendatud. Terviseamet ei tee tänaseni statistikat, milline on testitute tegelik vanuseline jaotus - sellist ülevaadet ollakse valmis andma alates selle nädala keskpaigast.

Peaminister Jüri ratas lootis veel möödunud nädala kolmapäeval, et Eesti suudab nädala lõpus teha 1000 koroonatesti ööpäevas - tegelikult jõuti tasemeni 417 testi päevas.

Ratas rääkis eileõhtuses telepöördumises, et on valmis selleks, et koroonaviiruse levik Eestis läheb veel palju halvemaks, enne kui hakkab minema paremaks. Pole teada, millisele analüüsile ta seejuures tugines.