Erinevaid kõrvalnähtusid on palju. Küll mõjutab see inimeste unekvaliteeti, küll töö produktiivsust. Probleem on massiivne. Enam kui 20% USA noorukitest kasutab erinevaid seadmeid üle viie tunni päevas. Taoline trend head ei tõota.

Samal ajal on ka meie tehnoloogiline areng seda probleemi üha süvendamas. Pärast iPhone’i turule tulekut, mis toimus aastal 2006, on nutiseade kõigil ning Z-generatsioon ammutab enamuse infost just läbi nutiseadme.

Nutiseade meie käes on miski, mis on tulnud, et jääda. Samal ajal suurendab selle tarbimine üha esile kerkivad probleeme. Kuidas edasi?

Algatuseks teeme põike minevikku. Võrreldes 20.sajandi algusega oleme me tarbimas ligi 8x rohkem informatsiooni. Kui 20.sajandi alguses oli umbes 10% meie ärkveoleku ajast see, kus olime ümbritsetud informatsiooniga, siis aastaks 2000 oli see tõusnud 50% juurde ja hullumeelne areng on jätkunud, praeguseks oleme informatsiooni keskel enam kui 80% ärkvelolekuajat. Arenenud maades kohati ka 100 protsenti ajast.

Igal ajahetkel on meie ümber töötamas televiisor, kõrvas käimas mõni podcast või oleme vaatamas seda, mida on keegi üles pannud sotsiaalmeediasse. Samal ajal on see viinud meid olukorda, kus loome niivõrd palju rohkem informatsiooni, et enam pole võimalustki, et seda kõike me ka tarbida suudaksime. Tekkinud on tõeline info üleküllus.

Varasemalt tarbiti paljuski infot läbi ajalehtede. Kõrghetkel 90ndate keskel oli USAs ajalehe lugejaid pühapäeval enam kui 60 miljonit, aastaks 2005 oli see kukkunud 53 miljoni juurde ja 2014) on see 40 miljonist alla poole jõudnud, prognoos uuringu järgi 2018 aastaks oli, et number on kukkunud ka 30 miljonist allapoole.

See on ka täiesti loogiline. Samal ajal kui ajalehe lugejaid on vähenenud ligi poole võrra, on info tarbimine liikunud internetti üle. Seda algselt tänu arvutite levikule ja nüüd nutiseadmete üha suuremale populaarsusele. Vahemikus 2014 lõpp kuni 2016 algus tõusis ajalehtede veebi uute külastajate arv 7.5 miljonilt enam kui 11 miljoni peale (USA andmed).

Kui USAs on juba suuremal hulgal inimestel nutitelefon vs arvuti (vastavalt 75% ja 72%), mis tähendab, et informatsiooni tarbimine ja näiteks lehtede lugemine on liikunud arvutist ja suuremalt ekraaanilt väiksemasse telefoni, siis Eestis see protsess on veel toimumisel (hetkel kasutab Eestis vastavalt 63% inimestest nutitelefoni ja 78% on arvuti).

Samas on see protsess täies hoos ka Eestis. Nelja aastaga on Eestis vähenenud inimeste arv, kellel on ainult üks seade (36% pealt 21%le) ja kasvanud nende arv kellel on kaks või kolm seadet (vastavalt 31% pealt 41% peale ja 12% pealt 21%ni). Tuues veel drastilisemat trendi näidet, siis lausa iga viies alla kolme aastane laps kasutab juba igapäevaselt nutiseadet.

Seega, infotarbimine on aina suurenenud, hoolimata nutiseadmete pealekasvust. Suurenes tarbimine ka varasemalt ning kogu infotehnoloogia areng on viinud info tarbimisse virtuaalsesse maailma.

Mida nutiseadmed on teinud, on see, et tarbimine on liikunud üha enam arvutist käes olevasse seadmesse ja väiksemale ekraanile. Kuid probleem pole üldsegi selles, et meil oleks käes telefon.

Hulga plusse

Info tarbimine ja selle suurenemine toimus juba enne ja tegelikkuses on see toonud kaasa ka hulga plusse.

Nutitelefonide levik on mõjutanud olulisel määral kogu haridust, tõstes selle kvaliteeti. Üha väiksem on sõltumine sellest, kus asud, omandamaks uut teadmist.

Igal ajal igas kohas on läbi nutiseadme võimalik arendada enda teadmisi just nendel teemadel, mis korda lähevad. Saad tarbida just endale vajalikku informatsiooni just siis kui seda soovid. Äärmiselt populaarseks on muutunud erinevad online kursused (näiteks pakub taolisi kursuseid veebileht coursera.org).

Sama on ka tervisega. Läbi nutiseadme on saadaval tohutu hulk informatsiooni ja rakendusi mille abil on võimalik monitoorida enda und, vaadata et medikamendid oleksid võetud ja jälgida muid tervisenäitajaid. Näiteks oli aastaks 2012 olemas juba enam kui 247 miljonit tervisega seotud rakendust.

Nutitelefon aitab ka tasakaalustada kui oskuslikult kasutada, pingelise tööeluga seonduvat stressi. Oodates bussi või lüües aega surnuks, kui kasutada seda ka lisaks meelelahutusele pere ja tuttavatega suhtlemiseks aitab ta ka suurendada ja arendada enda suhtlusvõrgustikke. Seega, on nutitelefonide levikus ka palju palju plusse eelnevalt mainitud miinustele.

Tagasi algusesse. Sai ju öeldud, et info peale tulek on olnud massiivne ja üha enam infot tarbitakse nutiseadmest, millel on palju negatiivseid kõrvalmõjusi. Samal ajal on infohulk suurenenud juba ajast mil nutiseadmeid ei eksisteerinud ja nutiseadmete pealetulek on toonud kaasa ka näiteks tihedamad sotsiaalsed võrgustikud, suurendanud hariduse kättesaadavust ning aitab parendada inimeste tervist.

Seega, nii nagu telekate tulekuga suurenes selle nüristav vaatamine ühelt poolt inimeste vaba aja veetmise harjumusi kui tegelikult ka info kättesaadavust, on sama olukord ka nutiseadmete levikuga. Ta toob kaasa nii plusse kui miinuseid.

Valik, mida ta sinu elu ja ühiskonnaga teeb on meie igaühe enda teha.