See on aga tähtis tulemus, sest aitab natukenegi suuremat selgust tuua küsimusse, miks on meie maailmas ainet, kirjutab ERR Novaator.

Asi on selles, et kui maailmakõiksus Suures Paugus tekkis, pidi ainet ja antiainet tekkima ühepalju. Kuid tänases universumis paistab peaaegu kogu aine olevad niiöelda päris-aine. Antiainet, mille osakeste elektri- ja muud laengud on pärisainele vastupidise märgiga, leidub aga imevähe.

Nii on füüsikateoreetikud sunnitud oletama, et kusagil olemise süvastruktuurides peavad valitsema niiöelda kallutatud jõud — ehk fundamentaalsed sümmeetriaprintsiibid, mis füüsilist maailma korraldavad, on tegelikult õige natuke rikutud.

See rikutus peaks muu hulgas väljenduma ka neutronis, osakeses, mida sisaldavad peaaegu kõik aatomituumad.