Ametlikud numbrid on aga kordades väiksemad. Kinnitatud on üleilmselt pisut üle 17 000 juhtumi, millest valdav enamus on Hiinas. Tähelepanuväärne on aga siinkohal ka see, et 25. jaanuaril, mille kohta mudeldus käib, oli ametlike andmete kohaselt haigestunuid vaid umbes 2000.

Teadlaste rühma juhtinud Gabriel Leungi sõnul võib erinevus ametlike numbrite ja nende poolt välja käidu puhul oleneda mitmest tegurist. Esimeseks on viiteperiood haigestumise ja sümptomite ilmnemise vahel, samuti on ametlike numbrite puhul oluline, et läbi viidaks lisakontrollid, mis tõesti kinnitaks, et inimesel on just see konkreetne viirus.

Mudelduse kohaselt nakatas iga haigusega kokku puutunud inimene keskmiselt kaht või kolme inimest ning see omakorda viis nakatunute hulga kahekordistumiseni iga kuue päeva tagant. "Seega on võimalik, et sarnased epideemiad on lähiajal kasvamas juba mitmes Hiina linnas, kuid viide nende ja Wuhani vahel on üks kuni kaks nädalat," selgitas samuti projekti kaasatud Hong Kongi ülikooli professor Joseph Wu.

Wu sõnul on ka võimalik, et välismaal asuvad suurlinnad, millel on tihedad suhted Hiinaga ning mille vahel toimub palju inimeste liikumist, võivad olla järgmised, kus puhangud välja võivad lüüa. Mingil määral on näha, et see ennustus on ka tõele vastanud - tõesti on puhanguid lähedal asuvates riikides, näiteks Jaapanis, millega Hiinal on tihedad suhted. Küll aga on õnneks hetkel suudetud haiguse levik kontrolli all hoida.

Kuigi võib tunduda, et võimalik suurem nakatunute hulk on halb uudis, võib see mõnes mõttes olla hoopis positiivne uudis. Kui nakatunuid on tõesti nii palju, kui Leung ja Wu väidavad, on sellesse suremise protsent oluliselt väiksem, kui praegused andmed näitavad. Nende poolt välja käidud numbrite võrdlemisel hukkunute hulgaga, võib järeldada, et viirus tapab vaid umbes ühe protsendi kõigist nakatunuist.

Sellegi poolest on hädavajalik, et haigusest ei saaks üleilmset epideemiat ning ka Hiinas suudetaks selle levikule piir panna. Vastasel juhul on ka üks protsent enam kui piisav, et terve hulk inimesi tappa. Näiteks USA haiguste leviku- ja kontrolli keskus on välja arvutanud, et gripp tapab umbes 0,13 protsenti kõigist nakatunuist, kuid maailmas sureb sellele vaatamata igal aastal haigusesse 290 000 - 650 000 inimest.