Sellel, kui palju surmasid mõni loomaliik põhjustab, on aga vähem pistmist nende liikide esindajate endiga kui nakkushaigustega, mida nad levitavad.

5. Mageveeteod: rohkem kui 20 000 surma aastas

Mageveeteod kannavad ussnugilisi, kes nakatavad inimesi haigusesse, mida nimetatakse skistosomiaasiks. Skistosomiaas võib sõltuvalt nakatumiskohast põhjustada ägedaid kõhuvalusid ning verd uriinis või väljaheites.

Igal aastal haigestub sellesse tõppe miljoneid inimesi; maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO hinnangul võib skistosomiaasi arvele kanda 20 000–200 000 surma aastas.

4. Koerad: 35 000 surma aastas

Koerad — täpsemalt marutõve-viirusega nakatunud koerad — on ühed kõige eluohtlikumatest loomadest maailmas (ehkki viirusesse nakatumist on võimalik vaktsineerimisega ennetada).

WHO osutusel põhjustab marutõbi maailmas aasta jooksul umbes 35 000 surma, millest 99% saavad alguse kokkupuutest koeraga.

3. Maod: 100 000 surma aastas

Maohammustused on alates 2015. aastast tapnud igal aastal rohkem kui 100 000 inimest. Mis veelgi hullem, maailmas on murettekitav puudus elementaarsest maomürgi vastumürgist (mis on aga ilmselt teema eraldi pikema loo jaoks).

2. Inimesed: 437 000 surma aastas

ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo UNODC osutusel tapsid inimesed 2012. aastal u 437 000 liigikaaslast, mis tähendab, et inimene on eluohtlikkuselt teine loom (ja kõige surmatoovam imetaja) maailmas.

Me ei ole küll iseendi kõige hullemad vaenlased, aga palju sellest puudu ka ei jää.

1. Sääsed: 750 000 surma aastas

Sääsed — kahetiivalised putukad, kes imevad verd ja kannavad selle käigus viiruseid inimeselt inimesele — vastutavad kõige suurema hulga loomade põhjustatud surmade eest.

Malaaria eraldi võttes põhjustab rohkem kui pooled sääskedega seonduvatest surmajuhtumitest, peamiselt Sahaara kõrbest lõuna poole jäävates Aafrika piirkondades, kuid see arv on langusteel: WHO kinnitusel vähenes malaariasse haigestumiste hulk aastatel 2000–2015 tervelt 37%.

Teine sääskede levitatav nakkushaigus Dengue palavik on kujunenud peamiseks haiglaravile pöördumiste ja surmade põhjuseks mõnede Aasia ja Ladina-Ameerika riikide laste seas.