Uuring: kunagised kliimaprognoosid on ajahambale hästi vastu pidanud
1970. aastate alguses hakkasid teadlased kliimamuutusi ennustama arvutite abil. See juhtus samal ajal, kui inimesed said aru, et meie süsihappegaasi emissioonid avaldavad kliimale mõju. Juba algusest peale oli palju neid, kes suhtusid prognoosidesse skeptiliselt. Näiteks ajakirjas Science kritiseeriti klimatolooge 1989. aastal ning pakuti, et need ennustused põhinevad rohkem kõhutundel, mitte faktidel.
Tänapäeval on arvutid võimsamad ja ka ennustused keerukamad ja detailsemad. Zeke Hausfather tegi California Ülikoolis ülevaate, mis tõestas, et need 50 aastat tagasi tehtud kliimaprognoosid olid küllaltki täpsed. "Tänane soojenemine on üpris täpselt kooskõlas toonaste mudeldamiste tulemustega," kommenteeris Hausfather ise enda tööd.
Teadlased analüüsisid 17 kliimaennustust, mis avaldati aastatel 1970 kuni 2001. Mõnel juhul tegi töö keerukaks see, et andmete kodeering oli nii vana ja teadlased pidid alusandmetele ligipääsuks kasutama spetsiaalset tarkvara.
Seejärel võrdlesid teadlased mõõdetud keskmisi temperatuure maailma erinevates kohtades ennustatud temperatuuridega. Keskmiselt on need temperatuurid tõusnud 0,9 kraadi Celsiuse järgi. Kümnes prognoosis langes ennustatud ja tegelik temperatuuritõus täielikult kokku. Seitsme vanema mudeli puhul oli küll erinevusi sees, kuid need ei olnud ülemäära suured - umbes 0,1 kraadi aastakümne kohta.
Samuti leiti ka põhjus, miks nende vanemate mudelite puhul võivad ennustused olla ebatäpsed. Suureks teguriks on selles vallas kasvuhoonegaasid, mille ennustamisega kohati eksitud on, kuna viimasel ajal on nende emissioonile mingil määral pidur peale saadud. Üheks selliseks gaasiks, mille puhul valeennustusi täheldati, on näiteks freoon, mille kasutamist hakati karmilt reguleerima 1989. aastal.
Lisaks täheldati, et kui sellistes mudeldustes erinevate otsuste tagajärjel teistsuguseks kujunenud trende korrigeerida, tabasid need siiski väga täpselt märki, kasvõi antud freooni atmosfääri osakaalu näitel.
