Juba 1990. aastatel uurisid teadlased kiivri mõju jalgratturi liikluskäitumisele, kuid kokkuvõtvaid ja sügavaid järeldusi neist uuringutest polnud senini tehtud. Põhjamaade teadlased tegid olemasolevatele uuringutele süvaanalüüsi ning tuvastasid, et kõrgendatud riski kiivri kasutamine siiski ei põhjusta.

Kokku analüüsiti 23 uuringut ja neist 18-s järeldati, et jalgrattakiiver ei põhjusta suurenenud riskikäitumist. Kahes uuringus jõuti tulemusele, et kiiver siiski põhjustab liigset uljust ning kolmes leidus nii poolt kui vastu argumente. Kümnes uuringus jõuti järeldusele, et kiiver siiski kaitseb ratturit.

Analüüsitud töödest olid mõned põhjalikumad ja metoodilisemad. Need viidi läbi liikluskeskkonnas, kus uuriti muutusi jalgratturite käitumises (näiteks kiirust). Neis uuringutes ei toodud esile seost jalgrattakiivri ja suurenenud riskikäitumise vahel. N-ö madalama kvaliteediga uuringud viidi läbi laboratooriumides või nende tulemused tuginesid osalejate arvamustel kiivri kasulikkusest või ebavajalikkusest. Ehk siis inimesed pidid ise selle teema kohta midagi arvama.

Sonja Forward, Rootsi Riikliku Maantee- ja Transpordiuuringute Instituudi liikluseadur: “Põhimõtteliselt pole leitud ühtegi tõestust kiivri ja suurenenud riskikäitumise vahel.” Lisaks juhtis ta tähelepanu ka sellele, et mitmetes uuringutes, mis kiivri kasutust ei toeta on mitmeid puudusi ning need on sattunud teadlaste karmi kriitika alla.

Kokkuvõtlikut uuringut saab lugeda SIIT.