Astronoomid tuvastasid kaheksa uut süvakosmosest pärinevat saladuslikku raadiosignaali
Kiired raadiopursked (FRB, Fast Radio Burst) on ühed kõige huvitavamad kosmilised nähtused, mida keegi hästi selgitada ei oska. Nüüd on teadlased leidnud kaheksa uut korduvate pursete allikat, vahendab Science Alert.
2019. aasta alguses märkasid teadlased, et FRB 121102 tähistust kandev raadiopurse hakkas üllatuslikult korduma, varsti täheldati, et veel teinegi, FRB 180814, hakkas välja andma korduvaid signaale. Need olid esimesed korduvad kiired raadiopursked, mida teadlased on täheldanud.
Kanadas asuva CHIME (Canadian Hydrogen Intensity Mapping Experiment) raadioteleskoobiga on aga nüüd leitud veel kaheksa selliste raadiopursete allikat. Kokku on seega selliseid allikaid nüüd kümme, mis võib olla teadlaste hinnangul paras arv, et välja selgitada, millega on tegu.
Esimest korda 2007. aastal kinni püütud kiired raadiopurskeid on tänaseks registreeritud paarikümne ringis. Kuna purskeid on aina enam, on teadlased ka nende saladustele üha enam jälile jõudmas, näiteks alles sel suvel suudeti esmakordselt paika panna ühe kiire raadiopurske, FRB 180924, lähtekoht.
Antud juhul oli aga tegemist ühekordse kiire raadiopurskega ning seda on ka valdav osa praeguseks registreeritud purskeid. Nende analüüsimine on oluliselt raskem kui korduvate pursete ning seetõttu ongi viimaste avastamine just eriti tähelepanuväärne ja tähtis.
Väga palju erinevaid purskeid
Korduvate pursete lähtekohti on lihtsam tuvastada ning see võtab oluliselt vähem aega. Veelgi enam, kui neid on uuritud piisaval määral, saab neid lähtekohti hakata ka omavahel võrdlema ning seega saab teha üldistusi ning tõenäoliselt ka välja selgitada, miks kiired raadiopursked just sellistest kohtadest lähtuvad.
Erinevad pursked aga ka käituvad erinevalt. Mõned neist korduvad oluliselt lühema intervalliga ka teised, mõned lasevad aga hetkega välja mitu purset ning vaikivad seejärel pikaks ajaks. Lisaks on pursked eri sagedustel ning korduvad pursked kestavad enamasti kauem kui ühekordsed pursked. Ka nende erinevuste saladusele võivad uued leitud allikad aidata jälile jõuda.
Eriti pakub teadlastele üks konkreetne raadiosignaal, mis kannab tähistust FRB 180916. Selle dispersiooninäitaja viitab, et see võib asuda meile üpris lähedal. Isegi nii lähedal, et kui selle asukoht täpselt selgeks tehakse, saaks seda teleskoobiga vaadelda. Hetkel hakati tegelema selle asukoha täpsel väljaselgitamisega.
Palju huvi pakuvad ka polarisatsiooninäitajad, mis iseloomustavad signaali kuju. Enamik signaale viitavad, et pursked on pärit väga ekstreemsetest keskkondadest, näitaks mustade aukude ning neutrontähtede lähedalt. Kuid ühe täheldatud signaali, FRB 180916 puhul, tavapäraseid polarisatsiooninäitajaid ei täheldatud. See viitab, et kõik korduvad kiired raadiopursked ei pärine samasugustest keskkondadest.
