Lapsed satuvad liiklusõnnetusse oluliselt tihemini kui täiskasvanud, aga süüdi on just viimased
Uue kooliaasta alguseni on paar nädalat. PPA ja Maanteeamet tuletavad meelde, et on aeg iseenda ja oma järeltulijate liikluskäitumises korrektuure teha: laps satub liiklusõnnetusse kaks korda suurema tõenäosusega kui täiskasvanu. Enamasti seetõttu, et kopeerib suure inimese käitumist.
Tänavu on toimunud veerandsada liiklusõnnetust kuni 17-aastaste laste ja noortega, kes ületasid teed ratturi või jalakäijana reguleerimata ülekäigurajal. 2018. aastal oli selliseid liiklusõnnetusi kokku 41.
Statistika on armutu ja näitab meile kätte meie vead: laps satub liiklusõnnetusse kaks korda tõenäolisemalt kui täiskasvanu. Sealjuures ei pruugigi ta mõista, et teeb midagi valesti, kui peegeldab suure inimese mustrit, minna üle tee suvalises kohas või kõndida tänaval, nina nutitelefonis.
Autoga sõidutamine on kurja juur
Soome liiklusturvalisuse keskus tuletab, toetudes teadlaste uuringutele igal aastal lapsevanematele meelde, et autoga lapse kooliviimine jätab väikese inimese ilma olulisest oskusest end ümbritsevaga seostada. Lisaks terviseriskid, mis kaasnevad vähese liikumisega
Meie Maanteeamet tõdeb, et ohutu liiklemise kogemusi autoistmelt ei saa. Viies lapsi autoga kooli, trenni ja kõikjale mujale, jääb neil omandamata jalakäija kogemus. Aastatega laienev liiklemisraadius viib lapsi kohtadesse, kus nad varem ei ole viibinud. See paneb väikese inimese olukorda, kus ta peab iseseisvalt õigeid otsuseid vastu võtma ning leidma ohutu liikumistrajektoori.
Täiskasvanu eeskuju on tähtis
Esimene autostumise ja nutistumise tagajärjel tuhmiks muutunud liiklejate generatsioon on parasjagu algust teinud laste saamisega.
Koolides võib teha liikluskasvatust nii, et õpetaja pooleks. Saadud tarkus ei kinnistu, kui kodus lapsevanemal puudub arusaam, kuidas tänavatel jalakäijana, autojuhina, ühistanspordiga sõitjana, tõuksijana jne liigelda.
40-50-aastastel on täna hilja ohkida, et kasvatusmeetodid on olnud valed. Vanaema ja vanaisa peavad end kohe nüüd kokku võtma ja tõestama, et elu autota ja omil jalul on võimalik. Sest õnneks on laps nagu käsn, mis imeb endasse kogemusi ja teadmisi ja kui jalgsi liiklemine on elu loomulik osa, siis omandab ta oskused kiiresti.
„Lapsevanema õige eeskuju ning koos ohutu liiklemise harjutamine aitavad lapse kooliteed turvalisemaks muuta, kuid oluline mõju laste liikluskäitumisele on ka teistel täiskasvanutel, kes oma käitumisega liikluses laste otsuseid mõjutavad,“ selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Eve-Mai Valdna.
Oluline on lapsele ette näidata, kuidas on ohutu liigelda, mitte rõhutada seda, kus ja millal tal on jalakäijana eesõigus. Eriti kehtib see reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületades – liiklusõnnetuses jääb jalakäija vähekaitstud liiklejana alati kannatajapooleks.
Käi koolitee läbi. Jala!
Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse juht Hannes Kullamäe usub, et veel on lapsevanematel aega enne kooliaasta algust tutvustada oma lapsele tema kooliteed, käia see koos läbi, et märgata võimalikke ohtusid ja riske, ning hinnata, kas laps on iseseisvaks liiklemiseks valmis.
