Hispaania riikliku vähiuuringutekeskuse (CNIO) teadlased uurisid üheksat erinevat loomaliiki - hiiri, kitsesid, delfiine, kajakaid, põhjapõtru, raisakotkaid, flamingosid, elevante ja inimesi - ning selgitasid välja, et kõikide loomade puhul oleneb nende eluiga telomeeride lühenemisest.

Telomeerid on DNA ahelate otstes olevad piirkonnad, mille eesmärk on kaitsta kromosoomide otsi ning seega ka seal peituvat pärilikku infot. Rakkude jagunemise käigus aitavad telomeerid vältida rakule oluliste geenijärjestuste kaotsi minekut, kuid ajapikku lühenevad ka telomeerid sellisel määral, et ei suuda enam olulist infot kaitsta. Nii ei toimi ka rakud enam normaalselt.

Seejuures ei ole loomade eluea määramisel värske uuringu kohaselt oluline mitte telomeeride pikkus vaid nende lühenemise kiirus, kuigi mõned teadlased on arvanud ka vastupidist. Kui inimesed kaotavad iga aastaga 70 telomeeri baaspaari, siis lühema elueaga olendite puhul on see number märkimisväärselt suurem. Näiteks hiired kaotavad igal aastal 7000 telomeeripaari.

"On inimesi, kes ei usu, et telomeerid on maksimaalse vanusega seotud ning viitavad seejuures just hiirtele, kelle telomeerid on väga pikad, kuid kes elavad vaid paari aasta vanuseks. Inimesed omakorda elavad palju kauem, kuid meie telomeerid on palju lühemad. Me tõestasimegi oma uuringuga, et oluline ei ole mitte telomeeride pikkus, vaid nende hävimise kiirus," ütles uurimuse üks autoritest, Kurt Whittemore.

Autorite sõnul on telomeeride põhine mudel oluliselt täpsem kui senised parameetrid, mille põhjal elusolendite maksimaalseid vanuseid määratud on, nagu näiteks kehakaal või pulss. Järgmiseks sammuks on nende sõnul uurida selliseid loomasid, kes oma suurusklassides kõrge vanuse poolest välja paistavad. Sellisteks loomadeks on näiteks nahkhiired ja paljastuhnurid.