Harilikud laevaoherdid söövad puitu - olendid on tõsiseks peavaluks näiteks puitlaevade ja puidust sadamaehitiste ja paadisildade puhul, kuhu nad ajapikku augud sisse närivad. Sel korral uuritud oherditega aga vähemalt seda muret ei ole.

Esimesed teated kivimaiast molluskist pärinevad küll juba 2006. aastast, ent praegu oli tegemist esimese korraga, kus teadlased olendeid põhjalikult uurida said. Kivist välja lõhutud oherdid koguti veepaakidesse, et neid edasi laboris vaadelda.

Olendid on valkjat värvi ning jäävad enamasti pikkuselt umbes 15 sentimeetri ligi, meenutades väljanägemiselt ussikesi. Samuti erinevad nad uurimisrühma sõnul puitu söövadest laevaoherditest füsioloogiliselt - neil on suuremad ja laiemad hambad, mis aitavad neil edukalt kive uuristada. Lisaks puudub neil puitu söövatel isenditel olev maolaadne moodustis, kus seedeprotsessid toimuvad. Selle asemel seedivad nad kiiresti ja jooksvalt ning eraldavad väljaheitena liiva.

Suured erinevused olendite vahel näitavad teadlaste sõnul, et suure tõenäosusega on loomad eraldiseisvalt välja arenenud.

Küsimusele, miks olendid just kivi söömisele keskendunud on, teadlastel vastust leida ei õnnestunudki. Nende sõnul ei ole kivil oherdite jaoks mingisugust toiteväärtust ning suure tõenäosusega saavad nad eluks vajalikud ained hoopis oma lõpustes elavate bakterite abiga või filtreerivad vajalikud toitained veest välja.