Nimelt, loodusesse sattunud plastid küll lagunevad, kuid teevad seda pika aja vältel. Valdav osa plastidest laguneb paarsada aastat ning isegi siis lagunevad need kuni mikroplastide tasandini. See tähendab, et ka "lagunenud" plast ei ole elusorganismidele ohutu, vaid oma väikeste mõõtude ja nähtamatuse tõttu isegi ohtlikum.

Just neid mikroplaste teadlased ookeani põhjast, California ranniku lähedalt leidsidki. Lisaks tuvastasid nad, et nende tase sügavustes on vähemalt sama kui mitte kõrgem kui näiteks Vaikse ookeani Suure Prügilaigu läheduses. Isegi kilomeetri sügavuselt võetud proovides olid mikroplastid täiesti olemas, kuid nende osakaal oli kõige suurem 200 kuni 600 meetrit vee all - 12 kuni 15 osakest kuupmeetri vee kohta.

Teadlasterühma juhtinud Anela Choy ütles, et valdav osa nende leitud plastidest pärines ühekordseks kasutamiseks mõeldud pakenditest - polüetüleentereftalaadist ehk PET-ist. Just sellest plastist tehakse näiteks valdav osa plastpudelitest, kuid seda kasutatakse ka toidu pakendamiseks.

Uurijate hinnangul jõuavad mikroplastid pinnalt sügavusse Appendicularia nime kandvate vett filtreerivate mantelloomade ja krabide abiga - kuna loomad toituvad osakestest, mis on sama suured kui mikroplastid, tuleb ka ette, et nad söövad plastikuosakesi sisse. Eriti tähelepanuväärne on see mantelloomade puhul, kes filtreerivad veest välja kõik vajaliku ning kõik ebavajaliku heidavad merepõhja. Nii jõuavad sinna ka plastid.

Varasemad uuringud on hinnanud, et maailmameres võib mikroplastide kujul kokku olla kuni 261 000 tonni plastikut. Nende mõju on juba märgatud ka inimtervisele - neid on leitud meie väljaheidetes ning värsked uuringud on näidanud, et me söögiga jõuab iga inimese organismi aastas vähemalt 50 000 mikroplastiosakest. Valdav enamus neist osakestest liigubki meieni mööda toiduahelat altpoolt üles.

Teadlased on hinnanud, et lähimate aastate jooksul võib plasti hulk ookeanis kolmekordistuda, see ähvardab nii mereloomade elusid kui ka loodust - rannad ja rannikualad mattuvad plastprügi alla. Rääkimata mikroplastist, mis meid nii ookeani pinnal kui ka sügavustes ähvardab.