Teadlaste hinnangul on suur osa saarte rajamiseks vajalikust tehnoloogiast juba olemas. Nende ettepaneku kohaselt rajataks miljonid vee peal hulpivad saared, mis on võimelised veest päikesepaneelide abiga vesinikku tootma ning selle seejärel süsihappegaasi abiga metanooliks muutma. See saadetaks lõpptarbijatele kütusena kasutamiseks.

"Atmosfääris peituvast süsihappegaasist taastuva energia abiga sünteetiliste kütuste tootmine pakub meile energiamudelit, milles süsihappegaasiemissioonid puuduksid," selgitasid teadlased oma töös. Kuna inimesed juba taaskasutavad purke, plaste ja klaasi, on nende sõnul järgmine loogiline samm see, et hakkame oma süsihappegaasijäätmeid taastöötlema.

Idee selliste saarte loomiseks pärines norrakatelt, kelle valitsus oli neil palunud luua lahendus, mille abiga saaks kalakasvandused rannikualadelt kaugemale, avamerele viia. Kuigi sarnaste, merel hulpivate päikeseelektrijaamade mõtet on välja käidud ka varem, on probleemiks see, et elektrienergiat ei ole otstarbekas ega ka võimalik nii kaugelt otse tarbijateni viia. Siinkohal tulebki mängu metanool, mida laevade abiga energiasaartelt kadudeta ära vedada saab.

Igast 70-st saarest moodustuks üks umbes ruutkilomeetrise pindalaga terviklahendus. Sellised saared saaks luua kõikjale, kus lainete kõrgus ei ületa seitset meetrit, orkaanide esinemise oht on madal ning veesügavus on vähem kui 600 meetrit, et saared saaks korralikult paigale kinnitada. Võimalike asukohtadena on hetkel välja pakutud Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Kagu-Aasia rannikualad.

Teadlaste hinnangul aitaks 3,2 miljoni sellise saare valmis ehitamine ja töösse laskmine fossiilkütustest tekkivad emissioonid nullida. Samas tõdevad nad, et projekt on ambitsioonikas ning selle reaalse rakendamiseni on veel hea hulk aega, kuna hetkel tegeletakse alles prototüüpide arendamisega.

"Hetkel seisab kogu arendustegevus sellega taga, et töötame välja seadet, mis suudaks suurel määral mereveest süsihappegaasi eraldada," selgitas teadlastegrupi juht Andreas Borgschulte. "See on ainus osa süsteemist, mida hetkel tööstuslikul tasandil välja arendatud pole. Kõik teised neist on juba olemas," ütles ta.