Kuna satelliidid kihutasid vahetult peale SpaceX-i Falcon 9 kanderaketist eraldumist mööda öötaevast ringi ühtses rivis, pidasid mitmed uudsete sidesatelliitide kosmosesse läkitamise uudisest mitte kuulnud vaatlejad neid tulnukate laevastikuks või muudeks kosmilisteks imeasjadeks. Sarnaseid raporteid kerkis AFP sõnul Hollandi ufovaatluslehele ufomeldpunt pärast satelliitide eraldumist kanderaketist vähemalt 150.

Hollandi astronoomil Marco Langbroekil õnnestus Starlinki satelliitide rivi ka kaamera peale saada (vt uudise päises olev video), selleks arvutas ta välja nende liikumise tõenäolise orbiidi, seadis kaamera valmis ja ootas. Langbroeki enda sõnul ilmusid satelliidid vaatevälja küll kolm minutit enne seda, kui ta arvestanud oli, kuid tegemist oli sellele vaatamata imelise vaatemänguga.

23. mail kosmosesse toimetatud 60 esimest satelliiti on vaid osa SpaceX-i suurejoonelisest plaanist 2020. aastate keskpaigaks orbiidile saata vähemalt 12 000 sarnast satelliiti, et nende abil nii Maal kui ka kosmoses internetiteenust pakkuma hakata. Seejuures oleks võimalik internetti kasutada kõikjal, olenemata kasutaja asukohast. Selleks, et teenus aga normaalsel määral toimima hakkaks, peaks taevasse saadetud olema vähemalt 800 satelliiti, seega hetkel on veel tegu testprojektiga.

Praegu lasti satelliidid Maa-lähedasele orbiidile, umbes 400 kilomeetri kõrgusele, kuid Maa värsked tehiskaaslased on varustatud ioontõukuritega, mille abiga need oma kõrgust ja liikumissuunda muuta saavad. Vajadusel võivad satelliidid end isegi orbiidilt välja lennutada, kui selleks lõpuks aeg tuleb. SpaceX-i hinnangul on ühe satelliidi eluiga umbes viis aastat, mille järel see kursi atmosfääri võtab ning seal ära põleb. Hävinud tehiskaaslased asendatakse ajapikku uutega.

Kuna Muskil on plaan ajapikku kosmosesse saata tuhandeid sarnaseid satelliidikonstellatsioone, võime ilmselt tulevikus veelgi sarnaseid vaatemänge näha. Järgmine kord aga, kui midagi sarnast märkate, teate, et tegemist pole tulnukatega.