Kõrgel Tiibeti platool asub Qinghai nimeline, Hiina suurim järv. Teadlased leiavad nüüd, et just see merepinnast kõrgel asuv piirkond võib olla tänapäeval nii populaarse kanepitaime sünnikodu. Uuringu tulemused avaldati möödunud nädalal ajakirjas "Vegetation History and Archaeobotany."

Kanepi juurte otsimine on olnud pikk ja vaevaline protsess. Peamine probleem juurte otsimisel on see, et kanepiga lähedalt suguluses oleva humala õietolm on sarnase kujuga ning seetõttu on fossiilidesse talletunud informatsioonis nende kahe vahel vahe tegemine keeruline.

Arvatakse, et humal ja kanep "läksid lahku" 27,8 miljonit aastat tagasi. Vanim kanepi õietolmu fossiil pärineb ajast 19,6 miljonit aastat tagasi. Kahtlemata on tegemist iidvana taimega.

Just fossiilidesse ladestunud õietolm aitas taime päritolu välja selgitada, aga vaja oli uudset lähenemist, mis aitaks kanepil ja humalal vahet teha.

Selleks koguti 155 fossiilinäidist ning seekord kasutati teisi taimi võrdlusmaterjalina - mõned taimed kasvavad steppides ainult koos kanepiga ja teised ainult koos humalaga. Seeläbi õnnestus kahel lähisugulasel vahet teha.

Uurijad usuvad, et kanep püsis miljoneid aastaid lokaalsena just seal merepinnast kõrgel asuvates Kesk-Aasia steppides. Deduktsioon viib aga selleni, et taim pärineb Tiibeti platoo kirdeosast, Qinghai järve lähiümbrusest.

Sealt levis see koos inimeste levikuga kõigepealt Euroopasse umbes 6 miljonit aastat tagasi ning Ida-Hiinasse umbes 1.2 miljonit aastat tagasi. Esimesed kanepi õietolmu leiud India poolsaarel ulatuvad ajas umbes 32 000 aastat tagasi.

Esimesed arheoloogilised tõendid taime olemasolu kohta leiti Jaapanist ning need on pärinevad ajast umbes 10 000 aastat enne Kristust.