Tõsine probleem: meritigude kojad lahustuvad ookeanide happelisuse tõttu
Jaapani ja Ühendkuningriigi teadlased uurisid kõhtjalgsete hulka kuuluva Charonia lampase kodasid ning leidsid, et teod, kes elavad tulevikuennustuste keskmistele vastavates keskkonnatingimustes, on umbes kolmandiku võrra väiksemad, kui tänapäeva maailmamere keskmistes tingimustes elavad teod, vahendab Phys.org.
Lisaks sellele olid nende kojad õhemad, vähem tihedad ja nõrgema struktuuriga, kehvemad kojad olid eristatavad lausa palja silmaga. Teadusžurnaalis Frontiers of Marine Science avaldatud uuringutulemuste kohaselt on probleemis süüdi vee happelisus.
Tsukuba Ülikooli mereuuringute keskuses töötav doktor Ben Harvey ütles, et ookeanite happelisemaks muutumine on otsene oht mereelukatele. "Antud juhul leidsime me, et ookeanide happelisus muutis tigude kojad õhemaks, siledamaks ja vähem tihedaks. Meie uurimistulemuste põhjal võib öelda, et lubjast kodadega olendid võivad olla võimetud kohanema maailmamere järjest kasvava happelisusega," ütles Harvey.
Teadlased kasutasid tigude uurimiseks kompuutertomograafi ning tulemused on tähelepanuväärsed: kui tänapäevaste tigude koja läbimõõt oli keskmiselt 178 millimeetrit, siis keerulisemates oludes elavate tigude koja diameeter vähenes keskmiselt lausa 66 millimeetri võrra, 112 millimeetrini. Mõningatel juhtudel oli probleem isegi nii hull, et koda ei pakkunud enam tigude kehale kaitset ning osa kehast oli läbi koja näha.
Teadlased hoiatavad, et tingimused mõjutavad tõenäoliselt ka teisi lubjast koosnevate kõvade kestadega loomasid, see omakorda võib pikas perspektiivis ohtu seada terve ookeanide toiduahela.
