Kas aktiivsusmonitor teeb päriselt aktiivsemaks?
9. jaanuar oli see õnnis päev, kui andsin ühte netipoodi sisse tellimuse oma Samsung Gear Fit Pro 2-le. Tegelikult olin tellimuse teinud juba varem ühes teises e-poes, kuid sealt oli see konkreetne hübriidkell otsa saanud. Nagu veebipoodidest tellides ikka, saabus kauba kätte saamise hetk paar päeva hiljem, kui oma uuel kellal pakiautomaadis järel käisin.
Algus on paras peavalu
Ma ei tea, kuidas on teiste nutikellade ja aktiivsusmonitoridega, kuid Samsungi seadmega oli algus ikka suhteliselt konarlik. Kuna mul endal ei ole Samsungi nutitelefon, siis läks seadmete omavahel ühendamisega veidi aega ning hunnik driver-ite tõmbamist ja veebifoorumides kaevamist hiljem olin lõpuks valmis enda seadet ka reaalselt kasutama.
Või noh, kasutama on palju öeldud. Ka pärast seadmete pair-imist tegelesin sellegipoolest tükk aega sellega, et kõik rakendused omavahel sünkroonida. Samsungi kellade puhul jooksevad kõik lõppandmed kokku äppi nimega Samsung Health. Nii pidin tegelema sellega, et see rakendus saaks lugeda ka teiste minu nutikellas olevate terviserakenduste infot, kust mu andmed tulevad, näiteks nagu Endomondo (kasutan seda, kuna Samsungi enda rakenduses on väike valik spordialasid) ja MyFitnessPal.
Kui te arvate, et see oli kõik, siis kindlasti mitte. Lisaks sellele, et pidin lubama Samsung Healthil neid andmeid lugeda, pidin tegelema ka sellega, et teised rakendused saaksid neid andmeid omakorda Samsung Health rakendusega jagada. Pärast paari tunni pikkust menüüdes tuhnimist ja kõiksugu lubade jagamist olin lõpuks kõik asjad omavahel ära sünkrooninud ning valmis oma kella reaalselt kasutama.
Treeningud ja nende jälgimine
Kuna mu eesmärk oli kasutada enda kella selleks, et näha umbkaudselt, kui palju kaloraaži mul päeva peale kokku tuleb ning jälgida enda treeninguid, siis põrutasingi kohe pärast kella tööle saamist jõusaali, et teada saada, mida see kell siis lõppude lõpuks ikkagi näitab. Praegu tagasiulatuvalt vaatan, et esimene treening näitas 1 tund ja 52 minutit ning selle aja jooksul kulutatud 1112 kilokalorit. "Pole paha," mõtlesin ma endamisi, kuid jäin siiski tulemuse suhtes skeptiliseks.
Täiesti põhjusega. Samsungi kella pulsilugemisemehhanism töötab süsteemil, kus randmel valgustatakse läbi veresooni ning valguse tagasipeegelduse põhjal (valguse peegeldusomadused muutuvad olenevalt hapnikusisaldusest veres) hinnatakse, mis kasutaja pulss võiks olla.
Pärast mõnenädalast kasutamist sain aru, et täpselt pulssi jälgides paneb süsteem korralikult segast. Näiteks suutsin ma täiesti tavalise jalutuskäigu vältel (mis isegi nahka märjaks ei tõmmanud) saada enda pulsi hetkeliselt 235 peale. Ka Forte peatoimetaja Madis on sarnaseid anomaaliaid oma pulsimõõtjaga tähele pannud (ka tema kasutab Samsungi seadet). Me pole naiivsed ja eelda, et ilma pulsivööta on võimalik randmelt valguse abil täpset pulssi võtta. Küll aga ei tohiks see kõikumine olla 60 löögi või isegi 100 löögi piires.
Praeguseks olen proovinud jälgida väga erinevaid treeninguid: mägisuusatamine, korvpall, jooksmine, jalgpall, võrkpall, jalgrattasõit, jõusaalitreeningud. Ainus, mida funktsionaalsuse poolest täispildi saamiseks veel testida vaja oleks, on ujumine. Ning tegelikult on üldpilt treeningute jälgimise puhul ikkagi pigem hea.
Arvud hoiavad motiveerituna
Miks üldpilt pigem hea on, võite te küsida? Mu vastus sellele on lihtne - isegi siis, kui kaloraaž ja pulsiandmed päris 100% paika ei pea, on päevade ja treeningute lõikes arvud sellegipoolest võrreldavad ning motiveerivad seega paremaks saama ja rohkem pingutama.
Näiteks: kui ma vaatan, et eelmisel jõusaalitreeningul kulutasin 800 kilokalorit, siis näen ma järgmises trennis vaeva, et see arv ületada. Või kui ühe nädala treeningmaht on 2700 kilokalorit, siis tahan ma järgmisel nädalal, et see arv oleks vähemalt sama, kui mitte suurem.
Sama asi on sammudega. Kui ma olen endale seadnud eesmärgiks teha päevas näiteks 8000 sammu, siis see eesmärk tiksub mul igakord silme ees, kui ma kella vaatan. Julgen väita, et olen selle tulemusena teinud palju jalutuskäike, mida ma enne nutikella/aktiivsusmonitori ostmist teinud ei oleks. Kui te mind ei usu, siis vaadake alljärgnevaid pilte, mis näitavad mu keskmiselt päeva jooksul tehtud samme.
Nagu näha on sammude arv olnud pidevalt tõusvas joones. Täpselt sama asi on treeningutega. Sama tüüpi treeningute puhul on peaaegu alati olnud kõik näitajad tõusvas joones. Lihtsalt niisama trenni tehes on selliseid trenne võrdlevaid parameetreid keeruline luua ning lihtsalt tunde põhjal trennide võrdlemine (a'la täna ma tegin kindlasti rohkem trenni kui eile) on ebatäpne ning soodustab arengulist lodevust, kuna inimene ise on olemuselt pigem laisk.
Kokkuvõttena võin öelda lihtsalt ja lakooniliselt: jah, nutikell, nutivõru, aktiivsusmonitor või mistahes muu seade, mis inimese igapäevaseid pingutusi konverteerib arvandmeteks muudab pigem aktiivsemaks. Samas ei saa ma välistada, et see sõltub inimesest.
