Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?
On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?
Tegelikult oli ilmastiku- ja kliimahuvilisest lugejal Tartu ülikooli geograafidele lausa kaks küsimust:
Esimene siis Eesti kohalike olude kohta: miks on ikkagi nii, et vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe on juba piisav, et ühes kohas sajab vihma ja teises hoopis lund?
Teine aga globaalse kliimamuutuse kontekstis: kui on üldteada, et kliimamuutused viivad eeskätt kliima soojenemise ja ekstreemumite suurenemiseni, siis kas kusagil planeedil selle tulemusena ka temperatuurid kohanevad?
Mida vastavad neile küsimusele Tartu ülikooli loodusgeograafia vanemteadur Ain Kull ja klimatoloogia professor Jaak Jaagus, loe pikemalt ERR Novaatorist.
