BBC teatab, et Londoni kohal hõljuvatest peentest osakestest moodustavad rasvhapete molekulid umbes kümnendiku. Readingi ülikooli teadlased ütlesid, et rasvamolekulid, mis näiteks tänavatoidupannidelt taevasse lenduvad, moodustavad atmosfääris leiduvates veepiiskades keerukaid kolmedimensioonilisi struktuure.

Selliste aerosoolide (aerosool on gaasi ja selles heljuvate osakeste vähepüsiv segu, näiteks udu on aerosool, mille puhul hõljuvad õhus veeosakesed) iga on tavalistest pikem, kuna need on tänu rasvasisaldusele vastupidavamad. Need võivad olla nii-öelda seemneks pilvedele, mil omakorda kliimale jahutav mõju on. Pilved peegeldavad Maale langevast päikeseenergiast umbes veerandi tagasi kosmosesse.

Uuringu juht Christian Pfrang Readingi ülikoolist ütles BBCle, et tänu rasvhapete sisaldusele muutuvad piisad atmosfääris tavalisest märksa viskoossemaks ja meenutavad oma käitumiselt pigem mett, mitte vett. Sellised osakesed on oksüdeerumisele vastupidavamad ja nii on ka pilvede teke lihtsam.

Seda, et rasvhappeemissioonid atmosfääris leiduvaid piisku katta võivad, teati varemgi. Nüüd uuriti aga esimest korda laserite ja röntgenikiirtega seda, missugust rolli rasvhappemolekulid piiskade sisemuses mängivad. Teadlased ütlesid, et praegused suured atmosfäärimudelid ei arvesta aerosoolide sees leiduvate 3D-struktuuridega vähimalgi määral.

Samas ütlevad teadlased, et kampaania korras ülemaailmset vabas õhus friikartulite valmistamist kliimamuutuse tagasi pööramiseks ette võtta ei tasu. Uuringus keskenduti pelgalt selle välja uurimisele, missugune toiduvalmistamisel kasutatavate rasvade mõju kliimale on. Teadlased nentisid küll jahutavat mõju, aga ütlesid, et palju olulisem oleks koguda atmosfäärist molekule, et neid laboris edasi uurida.

Uuring ilmus teadusajakirjas Nature Communications.