Täiskaadrile (36 x 24 mm) mõeldud objektiivide hulgas on sarnase fookuskaugusega objektiive Tamroni tootevalikus olnud ajalooliselt pigem vähe: vaid 14 mm F/2.8 ja 17-35 mm F/2.8-4, mida kumbagi praegu enam tootmises pole, kirjutab Digitest.ee.

Uusim ülilainurk jätkab Tamroni viimase aja traditsioone: kõrge ehituskvaliteet, kvaliteetne optika, pildistabilisaator.

Bajonett metallist, nupud paigutatud loogiliselt ja mugavalt. Tihendid on ilmastikukindlad, konstruktsioon soliidne. Üllatav oli esialgu, kui raske (1100 g) on objektiiv; kuid valgusjõul on oma hind – rohkem klaasi.

Hiljem raskusega harjub ja pigem on tegu eelisega: vähem võimalusi pilti nn ära väristada.

Objektiivi küljel on nupud: VC (stabilisaator), AF (autofookus). Mõlemaid saab eraldi sisse ja välja lülitada.

Ringmootoriga fookusele omaselt saab peale automaatset fokusseerimist fookust koheselt (reaalajas) käsitsi täpsustada (ing full time manual override).

Nii laia nurga puhul käsitsiteravustamist siiski väga tarvis ei lähe (erinevalt teleobjektiividest, kus korrigeerimist on rohkem).

Üks väga oluline erinevus teiste objektiividega võrreldes on filtrikeerme puudumine. Vaikimisi seega filtreid kasutada ei saa (alati võib muidugi custom-lahenduse teha; varem või hiljem on ka tarvikute tootjad alati millegagi lagedale tulnud sellistes olukordades).

Kui lai on 15 mm? Ikka päris lai (“varbad kipuvad pildile jääma, kuigi küünarnukid päris mitte”). Leidsin end enamiku ajast pildistamas 15 mm peal – ehk nii laia nurgaga kui võimalik.

Nii maastikel kui siseruumides jääb pildile väga-väga palju. Moonutusi veidi on (vaata interjööripilti), kuid need on vajadusel tarkvaraliselt kergelt korrigeeritavad.

Foto: Digitest.ee