Uurijad analüüsisid umbes 300 haiguse ja tervisehäire — aknest ja premenstruaalsest sündroomist krooniliste vaevusteni nagu südamehaigused ja diabeet — ning rohkem kui 2300 haigustüsistuse kohta 188 riigis kogutud teavet.

Analüüs andis mõista, et mitte mingisuguseid tervisemuresid polnud vaid 4,3 protsendil inimestest. Ükskõik millise haiguse või tervisehäire all kannatamise tõenäosus kasvas koos vanusega: arenenud riikides oli 2013. aastal terviseprobleeme umbes 64 protsendil alla viie aastastest lastest; 80-aastaste ja vanemate täiskasvanute hulgas oli haiguste esinemise tõenäosus suisa 99,98 protsenti.

Paljudel inimestel esines rohkem kui üks tervisehäire; umbes 2,3 miljardil maailma elanikul oli rohkem kui viis terviseprobleemi. 80-aastastest ja vanematest arenenud riikide elanikest umbes 65 protsendil oli viis kuni üheksa tervisehäda; veerandil oli neid korraga kümme või rohkemgi.

Mõned haigused — nagu jäävhammaste kaaries, pingepeavalu, rauapuudusest johtuv kehvveresus, kuulmispuuded ja suguelundite herpesviirusnakkused — mõjutasid rohkem kui kümmet protsenti maailma elanikkonnast. 2013. aastal dokumenteeriti ka rohkem kui 18 miljardit ülemiste hingamisteede nakkuse juhtumit (nende hulgas ninaõõnepõletikke ja muid külmetushaiguseid), nagu ka rohkem kui kaks miljardit nakatumist kõhulahtisust põhjustavatesse haigustesse.

Uurimusest selgus muu hulgas, et viimasel kahel aastakümnel on mingisuguse tervisehäda all kannatavate (s.t mitte täiesti korras tervisega) inimeste hulk kasvanud 537,6 miljonilt 1990. aastal 764,8 miljoni inimeseni 2013. aasta. Sellise kasvu peamiseks põhjuseks on maailma elanikkonna arvukuse kasv ja keskmise eluea pikenemine, sedastasid uurijad.

Juhtivateks põhjusteks tervisehädadele kogu maailmas olid alaseljavalu, kliiniline depressioon, kaelavalu, migreen, diabeet ja ärevushäired. Nüüdisajal elavad inimesed selliste tervisehädadega nagu diabeet, Alzheimeri tõbi ja artriit ka kõrgema vanuseni, osutasid uurimuse autorid.

Teadlased märkisid ka, et ehkki tervishoiualased pingutused on seni keskendunud suremuse vähendamisele, on oluline pöörata tähelepanu ka tervisekahjudele, mis johtuvad töövõimetust põhjustavate seisundite jätkuvast kasvust.