Ceres on meie Kuust oluliselt väiksem taevakeha, läbimõõduga vähem kui 1000 kilomeetrit, mis avastati 1801. aastal. Kuni 2006. aastani nimetati teda asteroidiks, kuid nüüd on tema ametlik liigitus kääbusplaneet, kerakujulise kääbusplaneedi kivist tuuma ümbritseb jäine kest ja on ka oletatud, et selle all võiks eksisteerida vett ka vedelal kujul. 

Ükski Maa kosmoseaparaat varem Cerest külastanud ei ole, kääbusplaneedi mõõtmiseks on kasutatud aga teleskoopide ja Marsi tehiskaaslaste andmestikku. Marsikulguril Curiosity õnnestus mullu ka punase planeedi pinnalt asteroide Cerest ja Vestat pildistada.

NASA kosmosesond Dawn peaks esmalt võtma sisse orbiidi 5900 kilomeetri kaugusel, viis kuud hiljem peaks lähenema 1300 kilomeetri kaugusele ja siis viis kuud hiljem veel 700 kilomeetri kaugusele, et üldse esimest kääbusplaneeti ligemale aasta lähivaates kaamera, nähtava ja infrapunavalguse spektromeetrite, röntgeni- ja neutronidetektoritega uurida. Mõni kuu hiljem peaks NASA aparaat New Horzons jõudma ka teise kääbusplaneedi Pluutoni. Ülejäänud kääbusplaneedid, mis ametlikult selle staatuse saanud, Haumea, Makemake ja Eris, asuvad juba päikesesüsteemi kaugematel aladel.

Dawni missiooni teelesaatmine tuli üle kivide-kändude, sest kolm korda jõudis NASA selle lõplikult tühistada, aga lõpuks leiti siiski finantse, et kosmoseaparaat teele saata. Kosmosesondi valmistas Orbital Sciences Corporation.

2011-2012 veetis Dawn enam kui aasta asteroidi Vesta orbiidil. Möödunud aasta lõpus tuli Dawn jälle Päikese tagaküljelt nähtavale ja Maa juhtimiskeskus sai taastada side sellega, aparaat on kääbusplaneedist 640 000 kilomeetri kaugusel, lähenedes sellele kiirusega 725 km/h.

Seniste oletuste kohaselt on Vesta oma kuju saavutanud enne Cerest, ja kosmilise radiatsiooni oluline taandumine tingis selle, et Vesta pinnal on vaid vähe vett, Ceresel on aga tihe jääkasukas ümber. Kui Vesta läbimõõduks on umbes 525 kilomeetrit, siis Ceresel umbes 950 kilomeetrit, ja nad on ka suurimad objektid  Marsi-taguses asteroidide vöös.

Hiina kosmoseagentuur CNSA kavandab juba ka esimest maandumist ja proovide tagasitoomist Cerese pinnalt millalgi 2020. aastatel.