Tegemist on küll väikelennukiga, ehk tavaliselt suurema hinna eest võivad temaga lennata korraga kuni 18 reisijat. Ja maksimumkiirus on 1,8-kordne helikiirus. Helibarjääri ületamisel kostvat pauku võib selle lennukiga seega üritada küll.

Mis teeb lennukist aga erakordse, on see, et seni nii harjumuspäraseid ümmargusi illuminaatoriaknaid tal ei ole. Selle asemel näeb justkui kogu seinast läbi.

Tegemist on siiski illusiooniga, sest tänapäevase videokaamerate-, salvestuse-, otseedastuse- ja projektsioonitehnikaga kantakse lennuki küljel olevatele pisikestele kaameratele avanev vaade otse sisemistele lennukisalongi seintele. Tulemuseks on katkematu panoraamvaade lennukist välja, ehk reisijad võivad juua kohvi, vaadates samas, kas pilvepiirist ülevalpool paistab päike. Ja kui nad uinutavast pilvepiirist ära tüdinevad, võivad nad seina tumendada ja pea padjale panna.

Tuleb küll nentida, et kõrgemal kui kuus kilomeetrit siiski linde lendamas ei näe.

Kui arvestada selle rahasummaga, mida lennuk maksma läheb, siis nalja ei tehta, tegemist peab olema esimese sellist tüüpi reisilennukiga, mis ka reaalselt liiklusse võetakse. Ilma aknaavadeta on lennuki kere oluliselt tugevam, ja videoedastusega üritatakse lihtsalt leevendada muidu reisijatel tekkivat klaustrofoobiat.

Just need väiksed aknad sunnivad enamikus lennukeid ehitama just ühesuguste munakujuliste kahekordsete keredega, et vältida akende mõranemist lennu ajal.

Spike teatab, et juba algusest peale on nad kavandanudki akendevaba lennukit. Uus tehnoloogia tuli neile ainult kasuks. Projekti on küll kaasatud ka Boeing, Gulfstream, Airbus ja NASA, ennekõike otsitakse aga sponsoreid erasektorist.

PS! Läbipaistva põrandaga lennukeid õnneks veel ei kavandata.