Lihtne sõnum, kolm tähte – I, B ja M – kodeeriti kõigepealt saatjas täiesti tavalisel kombel raadiosignaaliks ja läkitati raadiolaine kujul teele, nagu tekstisõnum ikka. Ajalooliseks teeb selle lihtsa sõnumi aga selle vastuvõtt.

Nimelt sisaldas vastuvõtja elektroonikaskeem transistore, mis polnud valmistatud mitte ränist, nagu tavalised transistorid, vaid grafeenist.