Bitcoin on viimastel kuudel pakkunud suurt kõneainet nii Eestis kui ka rahvusvahelisel meediarindel. Sellel krüptovalutal on tavavaluutade ees mitu eelist, kirjutab Kahvel.ee.

Neist majanduslikult üks olulisemaid tuleneb sellest, et virtuaalraha üle ei ole kontrolli ühelgil keskpangal.

Kui tavaliselt trükivad keskpangad fiskaalprobleemide leevendamiseks juurde katteta raha, mis toob kaasa inflatsiooni, siis bitcoini puhul ei saa seda juhtuda.

Bitcoine nii-öelda kaevandatakse juurde: neid tuleb turule aegamisi ja üha aeglasemalt ning väiksemates kogustes juurde. Seetõttu ei saa inflatsioon virtuaalraha väärtust mõjutada.

Teiseks bitcoini suureks eeliseks on selle anonüümsus. Tänu anonüümsusele on virtuaalraha leidnud populaarsust erinevates internetikeskkondades, kus suuremal või vähemal määral soovitakse oma tehinguid saladuses hoida.

Bitcoin loodi 2008. aastal Satoshi Nakamoto aliase taha peituva isiku või grupeeringu poolt. Kaevandatud virtuaalmünte varundatakse arvuti kõvakettal spetsiaalsesse "rahakotti".

Käibelolevate bitcoinide hulga teoreetiline piir on 21 miljonit. Selle hulga valis Nakamoto ning number on kindlalt süsteemi sisse programmeeritud.

Sarnaselt palju furoori tekitanud virtuaalrahaga, pakub suurt kõneainet ka selle looja. Nimelt ei tea veel keegi tänaseni, kas Satoshi Nakamoto reaalselt eksisteerib.

Teatud eksperdid arvavad, et bitcoinide taga on USA riiklik julgeolekuagentuur NSA, samas on pakutud välja ka seda, et tegu on suurema rahvusvahelise grupeeringuga, kellel ongi õilis eesmärk. Arvamusi on palju, kuid ühe kindla järelduseni pole veel tänaseni jõutud.

Kahvlile andsid bitcoini asjus intervjuu Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela ning SEB-panga privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Nõmmela tõi välja, et kuna bitcoinid koguvad populaarsust ka Eestimaal, pöörab keskpank sellele suuremat tähelepanu.

"Nii bitcoini kui ka virtuaalrahaga üldiselt seonduvad küsimused on olnud keskpankade seas arutlusel ja selle kohta on Euroopa Keskpank koostöös riikide keskpankadega avaldanud uurimuse, milles analüüsitakse kogu temaatikat laiemalt", lausus Nõmmela.

Nõmmela poolt viidatud Euroopa Keskpanga uurimus on internetis kõigile huvilistele tutvumiseks avalikult üleval.

Loe täisteksti ja intervjuusid saidil Kahvel.ee.