Vene teadlased pakuvad asteroidide vastu kaitseks välja kosmosepiljardi
Mitmed Maa-lähedased asteroidid võiks vedada planeedi lähedusse ja need toimiksid taevakehadest mürskudena kosmosest saabuvate ohtude vastu, ütles Venemaa teaduste akadeemia kosmoseuuringute instituudi teadlane Natan Eismont, vahendab RIA Novosti.
„Ma olin selle suhtes ise skeptiline, kuni me proovisime seda olukorda arvutis modelleerida,“ ütles Eismont, kes on üks projekti autoritest.
Orbiidil tiirlevaid asteroide on võimalik nii reastada, et üks neist mööduks Maast 100 000-200 000 kilomeetri kauguselt iga paari nädala või kuu järel ning oleks valmis kasutamiseks katalogiseerimata ja ohtlike asteroidide vastu, väidetakse kosmoseuuringute instituudi ja Moskva kõrgema majanduskooli hiljutises uurimuses.
Praegusel hetkel on olemas üle 9000 Maa-lähedase asteroidi või sellise asteroidi, mille orbiit toob nad Maast kuni ühe astronoomilise ühiku (149 miljonit kilomeetrit) kaugusele. See arv võib olla Eismonti sõnul vaid 1-2 protsenti koguarvust. Uusi asteroide avastatakse iga päev.
Kõige sobivamatel asteroididel on ellipsikujulised orbiidid, mis toovad nad teatud hetkedel Maale lähedale, samas kui ülejäänud aja on nad mitme astronoomilise ühiku kaugusel.
Praegu on võimalik saata välja mehitamata rakett Proton, mis maanduks asteroidil, tuues kaasa kuni kaks tonni raketikütust, rääkis Eismont. Kui see korralikult ankurdada, võiks raketikütuse õigel ajal süüdata, mis muudaks asteroidi orbiiti.
Maa kaitseks kõige paremini sobivad kosmosekivid kaaluvad 1500-2000 tonni ja nende läbimõõt on 10-15 meetrit, mis tähendab, et nad on väiksemad kui Uuralis plahvatanud meteoriit, mis oli 17-meetrise läbimõõduga ja kaalus üle 9000 tonni. Asteroid 99942 Apophis, mida peeti varem sel aastal Maale potentsiaalseks ohuks, on hinnanguliselt läbimõõduga 325 meetrit ja kaalub 40 megatonni.
Apophise-suurused asteroidid tabavad Maad umbes iga 63 000 aasta järel, väidavad eksperdid, kuid sellise sündmuse ohvrite arv võib ulatuda 10 miljonini, mis tekitab ettevaatlikkust.
Uurali meteoriidi taolised taevakehad tabavad Maad kord 50-80 aasta jooksul, ütles Eismont.
Kogu programm maksab Eismonti sõnul umbes miljard dollarit ühe Protoni väljalaskmise kohta ning asteroidi positsioonile liigutamiseks vajaliku varustuse võib välja töötada 10-12 aastaga.
Soolase hinna tõttu võib tunduda, et plaan on juba ette teadusliku fantastika maailma määratud, kuid tegelikult on USA kosmoseagentuur NASA juba midagi sarnast tegemas oma asteroidide otsingu ja kasutamise programmi raames. See näeb ette 500-tonnise asteroidi vedamist Kuu orbiidile, kus mehitatud missioonid võiksid seda uurida alates 2025. aastast.
Vene projekti juures on palju tehnilisi probleeme, nagu näiteks asteroidi manööverdamise aparatuuri väljaarendamine ja selle asteroidi külge ankurdamine, leidis Moskva riikliku ülikooli Sternbergi astronoomiainstituudi teadlane Vladimir Surdin.
„On ka teisi probleeme, aga ükski pole ületamatu. Meetod vajab läbitöötamist, aga see peaks olema planeedikaitsearsenalis olemas,“ ütles Surdin.
Maailm vajab sellist arsenali, sest mingisugune rünnak kosmosest on vältimatu.
„Keegi ei suuda öelda, millal järgmine asteroid tuleb, aga igaüks võib öelda, et ta tuleb,“ ütles Eismont.
