Kliimamuutuse või Balkani sõdade tagajärg? Ka šaakalid kolivad järjest enam põhja poole

Talvel 2000 olevat esimest korda šaakalit nähtud ka Rootsis, sellega on traditsiooniliselt Aafrikas, Lähis-Idas ja Balkanil elav kiskja leidnud endale sobivaid elutingimusi ka Põhjalas.
Vabandame, et videol puudub eestikeelne tõlge.

Tema kiskjalikule elustiilile viitab ka see, et muistses Egiptuses omistati šaakalipea surmajärgse elu jumalale Anubisele. Ühe põhjusena, miks šaakalid oma asuala põhja suunas laiendavad, tuleb arvestada kliima üldist soojenemist, kuid mainitakse ka seda, et 1990. aastate sõjad Balkanil panid loomaliigi esindajaid põhja poole rändama.

Šaakaleid loetakse tegelikult koerte ja huntidega samasse perekonda kuuluvaks:

• Canis adustus (vöötšaakal), avamaadel Senegalist Somaaliani ning Namiibias ja Lõuna-Aafrika Vabariigi idaosas

• Canis aureus (šaakal ehk harilik šaakal), Balkani poolsaarest Tai ja Sri Lankani, Marokost Egiptuseni ja Tansaania põhjaosani

• Canis mesomelas (mustselg-šaakal), avamaadel Sudaanist Lõuna-Aafrika Vabariigini

• Canis dingo ehk Canis antarcticus (dingo), Austraalias ja Uus-Guineas
• Canis lupus (hunt ehk hallhunt ehk susi), Euraasias peale kagunurga troopiliste metsade, Egiptuses ja Liibüas, Alaskas, Gröönimaal, USA-s peale kagunurga ja suurema osa Californiast, Mehhiko kõrgmaadel
• Canis rufus (tume hunt), Texase keskosast Pennsylvania lõunaosa ja Floridani
• Canis simensis (etioopia hunt), Etioopia keskosa mägedes)
• Canis familiaris (koer ehk kodukoer)
• Canis familiaris inostranzewi (Inostrantsevi koer)
• Canis familiaris matris optimae (pronksikoer)
• Canis familiaris palustris (turbakoer ehk sookoer)
• Canis familiaris poutiatini (Putjatini koer)
• Canis latrans (koiott ehk preeriahunt, Alaskast Nova Scotia ja Panamani

Areaalid