Tema nimeks teadusmaailmas on Copiale šiffer ehk salakiri, kokku 105-leheküljeline käsikiri (75 000 tähemärki), kirjutatuna kirjas, mis kuni viimse ajani oli loetamatu. Just sellest, millalgi ajavahemikus 1760-1780 koostatud dokumendist loeti nüüd aga välja salajase silmaarstide vennaskonna reegliteraamat.

Kokku 90 erinevat märki, nii ladina ku kreeka tähestikust, segatuna erinevate diakriitiliste märkide ja ka päris abstraktsete sümbolitega. Salaorganisatsioon, mis ennast sellise krüpteerimismüüri taha peita üritas ei olnud küll tegelikult nii salajane, aga suutis ta tekitada teadlastele tohutu peavalu.

Nüüd aga, California ülikoolis suudeti sellest saksakeelsest tekstist lõpuks aru saada. Šifrimurdjaks osutus arvutiteadlane Kevin Knight Lõuna-California ülikoolist. Loe ka tema aruannet.

Vana, kuigi ilusate nahkkaantega raamat leiti Ida-Saksamaalt, peal vaid kaks arusaadavas kirjas märget "Philipp 1866" ja "Copiales 3." 1970. aastatel uuriti teda Berliinis sealsete teadlaste poolt, kes aga ei osanud tekstiga midagi peale hakata.

Mullu teatasid lõpuks Lõuna-California ülikool ja Rootsi Uppsala Ülikool, et kahepeale koostöös on nad salateksti lõpuks lahti murdnud. Vaata ka dokumendi koopiat.

Krüptoloogia on teadusharu, mis kujunes välja juba antiikajal, keskajal sai salakirjas kirjutamisest, osalt  islamimaailma mõjutusel, ülipopulaarne ka Euroopas. Kõiksuguste gildide, tsunftide ja salaühenduste hiilgeajastul püüti ka tagada, et dokumente kõrvalised isikud lugeda ei suudaks.

Totalitaarse riigikorra kujunemine absolutismiajastul ja valgustusmeelne mässumeelsus vajas veel järgmisi võimalusi, kuidas enda mõtteid paremini peidus hoida. Ja siis jõuti Teise maailmasõja aegse uue krüptograafia kõrghetkeni. Arvutiajastu püüab aga murda lahti neidki dokumente, mis seni suletuna püsinud.

Copiale šifri avamise järel on nüüd siis teada, et selles käsikirjas õpetab "kõrgesti valgustatud Wolfenbütteli okulistlik ordu," kuidas uusi liikmeid vastu peaks võtma. Kõiki märke ei suudetud nüüdki veel avada, tõlgitud on ka vaid 16 lehekülge dokumendist, aga algab ta õpetusega, kuidas ordu noorliige peab oma vastuvõtmise tseremoonial, eriline müts peas, laskma ennast talutada ordu juhi juurde, et kinnitada oma liitumistahet, kohustuma reegleid järgima ja kolmandaks kinnitama täielikku vaikimist selle ordu olemasolu kohta.

Ja vähemalt eelmise aastani nende vaikimine pidas ka vastu.