Inimlooma meele kümme salapärast mõistatust
Portaal Mees.eu toob välja kümme nähtust, mida teadlased veel ei mõista ning millele loodetakse vastus leida just inimese ajust.
1. Unenäod
Kui küsida kümne inimese käest, kust tulevad unenäod, saaks ilmselt kümme erinevat vastust. Teadlased pole seda küsimust veel suutnud lahendada. Üks võimalus: unenäod treenivad aju, stimuleerides ajurakkude vahelisi sünapseid. Teise teooria kohaselt on unenäod seotud päeva ajal täitmata jäänud ülesannete ja lõpuni mõtlemata mõtetega ning une nägemine aitab mõtteid ja mälestusi korrastada. Üldiselt nõustuvad kõik teadlased, et unenäod toimuvad sügavaima une faasis, mida nimetatakse kiireks ehk REM-uneks.
2. Magamine
Magamine on kehale nii oluline, et inimene veedab kinnisilmi rohkem kui veerandi oma elust. Teadlased pole aga magamise põhjustes sugugi mitte ühel nõul. Seda aga teavad teadlased kindlalt, et ilma magamata ei saa elada ükski imetaja. Pidev magamatus tekitab tujutust ja hallutsinatsioone ning toob lõpuks kaasa surma. Unel on kaks faasi: rahulik ehk aeglane uni (NREM – non-rapid eye movementrapid eye movement
3. Kummituslikud jäsemed
Hinnanguliselt 80 protsenti amputeeritud jäsemetega inimestest kinnitab, et tunnevad puuduva jäsemega soojust, sügelemist, survet või valu. Nende kinnitusel olevat tunne täpselt nagu oleks kaotatud jäse veel nende keha osa. Üks seletus on, et amputatsioonipiirkonnas asuvad närvid loovad seljaajuga uusi ühendusi ning jätkavad ajule puuduva jäseme kohta signaalide saatmist. Teiseks võimaluseks on, et aju on ehitatud tajuma keha tervikuna ning isegi mõne jäseme eemaldamisel säilib ajus kujutis tervest kõikide jäsemetega kehast.
4. Bioloogiline kell
Aju hüpotaalamuses asetsev suprahiasmiline tuum ehk bioloogiline kell programmeerib keha järgima 24-tunnist rütmi. Ööpäevaste rütmide kõige selgem tunnus on magamise-ärkveloleku tsükkel, kuid bioloogiline kell mõjutab ka seedimist, kehatemperatuuri, vererõhku ning hormoonide tootmist. Uurijad on avastanud, et valguse intensiivsuse muutmisega saab keerata kella kas ette- või tahapoole, reguleerides hormooni nimega melatoniin. Viimase aja uurimused arutlevadki, kas melatoniini abil saaks ennetada reisimisel tekkivast ajavahest tingitud häireid.
5. Mälestused
Mõnd asja on raske unustada, nagu näiteks esimest suudlust. Kuidas aga inimesed mälestusi säilitavad? Ajuskaneerimistehnikaid kasutades püüavad teadlased lahti harutada mälestuste tekitamise ja salvestamise mehhanisme. On avastatud, et aju hipokampus võib töötada inimese mälukaardina. Kuid see mälukaart pole sugugi veatu – tuleb välja, et võltsid mälestused aktiveerivad ajus sama piirkonna, mis tõelisedki. Et saada kätte õiget mälestust, paluvad mõned teadlased katsealusel meenutada mõnd muud uuritavat mälestust tekitanud sündmusega seotud kõrvalisemat fakti. Kui tegemist on võltsmälestusega, peaks selline asi tunduvalt keerulisem olema.
6. Naer
Naer on üks raskemini mõistetavaid inimese käitumise aspekte. Teadlased on avastanud, et naeruhoo ajal ergastuvad kolm piirkonda ajus: mõtlemisosa, mis aitab naljast aru saada; liikumisosa, mis käsib vastavatel lihastel liikuda; ning emotsionaalne piirkond, mis tekitab hea enesetunde. Pole aga teada, miks naerab üks inimene näiteks labaste naljade peale, teine aga õudusfilmi vaadates. Huumoriuurija John Morreall on leidnud, et naer on mänguline vastus ühildamatutele nähtustele – sündmustele ja lugudele, mis ei lähe kokku tavapäraste ootustega. Üks asi on aga selge – naer teeb enesetunde paremaks.
7. Kaasasündinud või õpitud?
Kas iseloom ja mõtteviis on määratud geenide või keskkonna poolt? Pika vaidluse tulemusena on teadlased jõudmas järeldusele, et põhjuseks on üks või teine või siis hoopis mõlemad! Individuaalsete geenide uurimine toob esile mitmeid omadusi, mille üle inimesel mingisugust kontrolli pole, kuid ometi on ka korduvalt näidatud, et kasvatus mõjutab väga suurel määral seda, kes me oleme ja mida me teeme.
8. Suremine
Surematus on vaid fantaasia. Kuid ometi – miks inimesed vananevad? Me sünnime täieliku töökorras haiguste ja vigastuste vastu võitlemise varustusega, mida peaks toitainete juurdevoolu teel pidevalt uuendatama ning mis võiks nii ju igavesti vastu pidada. Vanuse lisandudes kipuvad paranemismehhanismid aga viletsamaks muutuma. Nii väheneb inimese vastupidavus haigustele ja vigastustele. Vananemise põhjusi selgitavad teooriad jagunevad üldjoontes kaheks: Esiteks: nagu ka muud inimeste tunnused, on vananemine lihtsalt meie geenidesse sisse kirjutatud ning on millegi poolest kasulik, teine, pessimistlikum vaatenurk: vananemisel ei ole eesmärki ning see on lihtsalt elu jooksul kogunevate rakukahjustuste tulemus. Osa teadlasi aga usub, et teadus pikendab tulevikus inimese eluiga vähemalt kaks korda.
9. Kehade külmutamine
Igavene elu võib olla fantaasia. Mõned aga loodavad, et surnukeha sügavkülmutamine võib neile anda võimaluse teiseks eluks. Külmutamiskeskused, nagu näiteks USAs Arizonas asuv Alcor Life Extension Foundation, säilitavad surnukehi vedelas lämmastikus –195 kraadi juures. Mõte on selles, et praegu ravimatusse haigusesse surnud inimest saaks ehk tulevikus meditsiiniteaduse arenedes uuesti üle vaadata. On aga raske uskuda, et kui ka ravi leitaks, suudetaks luua ka meetod surma tagasipööramiseks. Siiani pole ühtegi külmutatut üles sulatatud. Sulatamise protsess ise on meeletult keeruline, sest kui seda ei tehta õige temperatuuri juures, siis inimese keharakud lihtsalt jäätuvad ja purunevad.
10. Teadvus
Kui inimene hommikul ärkab, võib ta vaadata tõusvat päikest, kuulata linnulaulu ning tunda end õnnelikuna. Ühesõnaga omada teadvust. Antiikajast saadik on teadvuse probleemist tõsiteaduses pigem eemale hoitud. Vaid hiljuti on neuroteadlased teadvuse uurimist hakanud pidama tõsiseks uurimisteemaks. Milles seisneb inimese mina ning kuidas see tekib? Siiani on teadlased suutnud välja töötada vaid pika rea vastusteta küsimusi.
