Südamehaige poisike ühendati Vormel-1 seiresüsteemiga
Esmapilgul on tõsise südamerikkega nelja-aastasel poisikesel ja Vormel 1-klassi võidusõiduautol vähe ühist, kuid ometi rakendatakse motospordisõidukite soorituse seiramiseks loodud telemeetriasüsteemi praegu Ühendkuningriigis Birminghami lastehaigla intensiivraviosakonnas südamerabandusest toibuva Damian Singhi tervisliku seisundi jälgimiseks. Lisatud video!
See on esimene kord, kui Vormel-1-tehnoloogia leiab rakendust haiglas. McLareni "talli" vastavat süsteemi on inimeste peal kasutamiseks kohandatud, vahendab BBC.
Vormelirajal kihutavatel autodel tuleb pidevalt silma peal hoida. Autodele paigaldatud andurid söödavad andmeid rühmale inseneridele, kes teevad kas raja kõrval või pärast sõidu lõppu kohendusi, mis järgmist sooritust soodustama peaksid.
Enamikus haiglates loodetakse seevastu kombinatsioonile õdede ja arstide tähelepanekutest ning pabergraafikutest patsiendi pulssi, vererõhku ja muid elumärke puudutavate andmetega. Dr Heather Duncan Birminghami lastehaigla pediaatrilise intensiivravi osakonnast soovis traditsiooniliste seiremeetodite kõrvale ka digitaalset süsteemi.
Juhuslik kohtumine ettevõtte McLaren Electronics haldusjuhi Peter van Maneniga osutus viljakaks. “Esinesin loenguga üritusel, kus viibis ka pediaatrilisest eelhoiatussüsteemist huvitunud dr Duncan,” rääkis van Manen.
“Kui olime teemat arutanud, sai mulle peagi selgeks, et Vormel-1 juures on palju seiku, mis ei erine palju patsientide haiglahooldusega seonduvast. Kui võtta reaalajas toimiv andmesüsteemitehnoloogia ja paigaldada see haiglasse, peaks olema võimalik patsientide kohta paberile kogutud andmekogumit laiendada ja lihtsamini analüüsitavaks muuta,” lisas ta.
F1-klassi telemeetriasüsteemi kasutatakse selleks, et kopeerida hiiglaslikke andmemahtusid (igal autol on umbes 130 parameetrit ja 15 000 näitajat, mille alusel masina “tervislikku seisundit” hinnatakse), nii et tarkvara saaks võimalikult kiiresti “selgeks õppida”, mida konkreetse seirealuse seisundis normaalseks pidada.
Kuna Damian viibib endiselt intensiivraviosakonnas, on ta ühendatud hulga seireseadmetega, millelt McLareni süsteem kogub lakkamatult andmeid poisi pulsi, hingamissageduse, vere hapnikusisalduse ja vererõhu kohta.
Kõikide haiglapatsientide samalaadne ühendamine andmevõrku oleks dr Duncani osutusel olnud liiga kulukas, kuid samas leiab ta, et suuremaks eesmärgiks võik olla haigete pideva juhtmevaba digiseire tagamine. Oletatavasti tähendaks see praktikas süsteemiga raadio kaudu suhtlemist võimaldavate elektrooniliste anduritega varustatud plaastrite väljatöötamist.
“Patsientide huvides oleks võimalikult väheinvasiivne lahendus,” märkis dr Duncan. Pidev seiramine annab arstidele kaks suurt eelist. “See annab meile hoiatuse andureid kandva patsiendi tervise kohta, kuid samas ka arhiveerib andmed, millest saame täiendavat olulist teavet välja sõeluda,” rääkis ta.
Projekti on hõlmatud andmeanalüütikud, kes peavad aitama kogutud andmetest sotti saada ja luua kasutajasõbralikku eelhoiatussüsteemi, milles punane värvus annab märku patsientide seisundis toimunud, viivitamatut tähelepanu nõudvatest muutustest, kollane värvus viitab vähemtähtsatele muutustele ja roheline näitab, et kõik on normaalne.
Dr Duncan loodab, et süsteem kujuneb lõpuks veebipõhiseks, nii et vahetust alustavad arstid saavad oluliste andmete poole pöörduda otse süle- või tahvelraalidest. “See muudaks kogu tervishoiuvaldkonna toimimist,” arvas ta. “Arst näeb ekraanile ühtainsat pilku heites, millised patsiendid on haiged, ning saab ülejäänud päeva sellele vastavalt planeerida.”
Hr van Maneni kava on aga veel auahnem. “Kroonilist haigust põdeva patsiendi seisundit saaksid haiglas viibivad eksperdid seirata ka siis, kui patsient ise viibib kodus. Kui eksperdid tuvastavad andmetes muudatusi, saavad nad otsustada, kuidas edasi toimida,” selgitas ta.
Birminghami lastehaiglasse paigutatud katseline süsteem on alles esmases arendusjärgus ning McLareni tehnikud teevad projekti edu tagamise nimel tihedat koostööd haigla arstide ja analüütikutega.
