Kuidas veebipoes šopates mitte "tünga saada"?
Enamus veebimüüjatest tegeleb siiski hoopis vahendamisega. Kui klient pöördub ostusooviga veebilehele, küsib veebipood talt ettemaksu (Eestis on ettemaksu lubatud määr kuni 50% lõpphinnast) ning teatud tähtaja möödudes saab klient oma kauba kätte ja tasub selle eest lõpliku summa, kirjutab Bioneer.
Reaalselt veebipoes kaupa koha peal ei ole. Tellimuse saamisel tellib veebipood selle ise, kas otse tootjalt või vahelaost. Hoitakse kokku ladustamiskuludelt. Ja ei transpordita kaupu ilmaaegu ühest maailmajaost teise. Sest kes teab, kas ikka kõik pakutav üldse kunagi ostja leiab.
Esimene samm
Kaupa ostma asudes uuri kindlasti esiteks müüja tausta (näiteks kas müüjafirma reaalselt üldse eksisteerib).
Selleks tuleks kontakti võtta veebilehe klienditeenindusega, esitades kauba kohta küsimusi. Kui küsimustele vastatakse, on tegemist toimiva firmaga. Samuti võib järgi uurida veebifirma kohta ka maksehäirete registrist.
Paha ei tee ka lihtne Google'i otsing. Kellegi poolt petta saanud on varmad oma arvamust avaldama. Tasub külastada ka Tarbijakaitseameti kodulehekülge, kuhu Tarbijakaitseamet paneb üles omapoolseid hoiatusi.
Internetikaubandusega tegeleva ettevõtte koduleheküljel peab alati olema ettevõtte nimi, asukoht, telefoninumber ja e-posti aadress, samuti äriregistri kood.
Ettevõtte toimib hea tava kohaselt, kui on koduleheküljel selgelt välja toodud kauba tagastamise ja garantii tingimused, määratlenud, kui kaua aega võtab kauba kohalejõudmine ja sobimatu kauba korral selle tagastamine, kauba saatmise ning pakendamise jms kulud. Samuti peaks olema kirjas, kes on vastutav tagastamiskulude kandmise eest ja võiks olla ka infot, milliste riikide seadused kehtivad.
Hindadest
Tehingut sooritades tuleb hoolikalt jälgida, milliseks kujuneb tehingu lõppsumma. Toote hinnale lisanduvad üpris kindlasti postitamise kulud ja võivad lisanduda riiklikud maksud.
Näiteks väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud kaubale kehtestatakse käibemaks, kui kauba hind ulatub üle 21,99 eurot. Kogu Euroopa Liidu ja ka Norra ja Islandi piires liiguvad kaubad tollimaksuta ja lisakäibemaksuta. Käibemaksu tuleb maksta Euroopa Liidus osturiigi seaduste järgi. Näiteks Iirimaalt ostetud tootele lisandub käibemaks 21%.
Samuti on Euroopa Liidu direktiiviga kindlaks määratud see, millist teavet peab tarbija enne ostu sooritamist saama.
Kuid väljaspool Euroopa Liitu asuvatele müüjatele direktiivid ei kehti. Nendega suheldes tasub olla ettevaatlikum. Kauba saatmisega kaasnevad lisatingimused tasub selgeks teha, pärast ostu sooritamist protsessima hakata on juba liiga hilja.
Alati pole tegemist müüjate poolse sihiliku petmisega, vaid eri piirkondades kehtivatest seadustest tingitud asjaoludega, millega näiteks Hongkongis asuv müüja kursis ei ole.
Arusaamatuste vältimiseks on oluline panna kirja tehtud ostud ning välja printida sooritatud tellimuse plank. Tasub silmas pidada, et müügi teostaja oleks juriidiline isik, kuna tarbijakaitse alla ei lange eraisikute vahelised kokkulepped. Eraisikuga tehingu sõlmimisel jääb üle vaid pöörduda kohtu poole.
Euroliidu piires on tarbijail õigus vähemalt 7 päeva jooksul ostetud kaubast loobuda ning kogu tasutud raha tagasi saada. Osades riikides nagu Eesti, Soome, Rootsi ja Saksamaa on ostust loobumiseks seadustega ette nähtud ka pikem aeg (14 päeva).
Ohtudest
Internetist oste sooritades peab jälgima, milliseid andmeid peab ostu sooritaja müüjale esitama. Nime, elukoha või panga andmeid võidakse kasutada ära identiteedivarguseks.
Ostu eest tasumiseks vajaliku info sisestamisel peab lehe allservas olema tabaluku kujutis ja aadressi algusele lisandunud "s" (https://), mis näitab turvalist salastatud andmesideühendust. Ära kunagi saada kellelegi e-postiga krediitkaardi andmeid.
Plussid ja miinused üldiselt
Internet on mugav võimalus sooritada oma ostud arvuti eest lahkumata. Veebivõrk avab võimaluse osta kaupu soodsate hindadega kogu maailmast. Kuid selle mugavusega kaasnevad juhud, kus oma valikus tuleb pettuda, sest ostjal pole võimalik interneti teel ostetud tootega tutvuda nii põhjalikult kui tavalises kaupluses.
Internetist ostmine tekitab võõrandumist. Läbi paljude vahendajate müüdud kauba tootja ei saa hädasti vajalikku tagasisided klientidelt. Ka võib internetist ostes varitseda oht "üleostmiseks": satutakse emotsionaalse reklaami ohvriks ning ostetakse oma majanduslikule võimekusele liiga kulukaks minevaid kaupu. Või mittevajalikku kraami, mis kiirelt prügimäele rändab.
Siiski on kaupu, mille olemust on lihtne kirjeldada klientidele üle kogu maailma, näiteks kindlasti tasub osta raamatuid, tehnikat või kollektsioneerimiseks toodetud esemeid.
Kuid tasub jääda reaalsuse juurde. Mitte keegi ei jaga midagi tasuta või naeruväärse hinna eest. Kui ta seda väidab, võib olla tegemist petturi või isikuandmete kogujaga.
Enne ostma asumist tasub pilk peale visata asukohamaa turuhindadele. Eesti piires on sellel alal abiks Hinnavaatlus.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!