Kristjan Port: Apple kardab, et kõik tahvelarvutid ristitakse iPadideks
Ettevõtja turunduslikuks unistuseks on, kui tema kaup muutub nii populaarseks, et selle kaubamärgiline nimi muutub tarbesõnaks. Populaarsus on suhteliselt hästi korreleeruv müügikäibega. Enamgi veel, teatud mõttes müüvad ka konkurendid sellises olukorras sinu kaupa, vahendab ERR Teadus.
Usutavasti käib keskealine põlvkond ikka veel vintsutamas siinseid spordikauplusemüüjaid küsides riiulist botaseid, neid nõukogudeaegsesse defitsiidiajastusse jäänud Tšehhoslovakkia Botase vabriku spordijalatseid. Paraku pole meie turul nn. geneeriliseks spordijalatsi nimeks muutunud botasele arvukate maailmanimega spordijalatsite valmistajate ülesest märgisüsteemist täna mingit kasu. Samuti pole Bayerile enam suurt tulu aspiriinist, kuna see on tänu suurele populaarsusele kaotanud kaubamärgi staatuse ja kõik võivad seda nimetust vabalt kasutada, mõtiskleb Kristjan Port saates "Portaal".
Firmad kulutavad brändi loomisele ülisuuri summasid. Näiteks teab avalikkus tahvelarvuteid iPadidena, isegi juhul, kui valmistaja pole kuulus õunalogoga ettevõte. See teeb meele mustaks Apple´i konkurentidel ja võiks arvata, et pakub palju rõõmu populaarsete "i"-asjade valmistajale. Paraku on nähtusel ka nime omanikule muret tekitavam pool.
Sest nii nagu juhtus aspiriiniga, või eskalaatori ja termosega võib ju juhtuda ka iPadiga. Kui kõik hakkavad oma tahvelarvutit ipadiks nimetama, muutub sõna geneeriliseks ja nimi kaotab kaubamärgi kaitse. Õigemini, jääks Apple’le alles väikese „i“ ja suure „P“ tähekombinatsiooniga visuaalne kaubamärk, nii nagu Bayerile kuulub ka suure „A“ algustähega aspiriini märk. Kuid maailm täituks erinevat päritolu ipadididega. Tänane kultuur paistab juba sinna poole liikuvat. Apple jaoks oleks tegemist brändi loomisele kulutatu osalise raisku minemisega. Kuid veelgi ohtlikumaks võib pidada kehvapoolsest kaubast sündivat kahjulikku mõju firma mainele.
Ühest küljest kasulik ja teisalt ohtlik sõnamäng sarnaneb jääpeal uisutamisele ja nõuab Apple’ilt osavust ning meelekindlust. Seetõttu võib olla kindel firma juristide õelusest, millega iPodid, iPhone’id ja iPadid hoitakse lühikese keti otsas, vältimaks nende "liigset" pruukimist, kuid märgilise tähenduse jätkumist.
Omal ajal kulutas paljundusaparaatide leiutaja Xerox suuri summasid, vältimaks paljundusaparaadi nime muutumist tarbefraasiks, kui büroos palutakse teha kserokoopiaid või kserokseid. Õigemini, seda ju tehaksegi. Aga siiski suhteliselt vaoshoitult, paljuski tänu ettevõtte firmamärki kaitsvatele kampaaniatele. Seetõttu on Xeroxi kaubamärk elus ja mainereitingute turul hinnatakse selle väärtuseks umbes 6,4 miljardit dollarit.
Mõne IT firma jaoks on aga tarbefraasiks muutumine isegi eesmärk. Võtkem kasvõi Google ja guugeldamine. Guugeldamas käiakse ju ka konkureerivate Microsofti või Yahoo juures, mistõttu nende ettevõtete otsinguteenuse kasutajate lojaalsusel on algusest peale mõra sees.
Kui nüüd skaipimine kõrvale jätta, huvitav milline kodumaine toode omab kõige suuremat geneeriliseks muutumise potentsiaali? Kellel pea vastamisega valutama hakkab, võtku aspiriini. Sobib suvalise valmistaja oma.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!