MÄNGUARVUSTUS: "Demon's Souls" (PS3)
Mängija alustab pärast tegelase väljanägemise ja klassi valikut mahajäetud kindluse varemetes, kus tutvustatakse põgusalt erinevaid oskusi ja juhtimisskeemi. Kuid selle sektsiooni lõpus seisab mängija korraga silmast silma vastasega, kellest jõud mitte mingil juhul üle ei käi. Ning pärast vastu hambaid saamist ja manalateed algab tegelik osa, algab Euronicsi kodulehelt pärit arvustus.
Ülejäänud sektsioone seob keskne katakombi laadi ruum nimega Neksus. Siin saab varustust parandada, relvi osta, võimeid edendada jne. Peategelase peamine ülesanne on läbida ja puhastada koletislikest vastastest ühtekokku viis erinevat maailma, millesse pääsemine toimub läbi värav-kivide. Need on omakorda jaotatud loogilisteks segmentideks, mille keerukus teoorias iga korraga kasvab.
"Demon's Souls" propageerib lähenemist, mille puhul mängija läbib esmalt esimese maailma esimese taseme, seejärel näiteks neljanda maailma esimese taseme ja nii edasi. Vastaste hävitamise korral saab endale nende "hinged", mis kujutavad enesest selle mängu valuutat.
Kui mängija taseme sees surma saab, on tal võimalus tolleks hetkeks teenitud hinged uuesti kätte saada – selles on tarvis ainult oma hukkumise paigani jõuda. Samas taastuvad suremise hetkel kõik vastased, seega ei tule kiiruga oma n-ö vereplekini jooksmine kõne alla. Iga taseme haripunktis ootab tavalisest keerukam vastane, kelle hävitamiseks on enamasti tarvis kannatlikkust ja võimet õppida selle spetsiaalseid manöövreid.
"Demon's Souls" ei kipu graafika ega ka heli poolest ehk teab mis auhindu rabama, ent kindel graafiline stiil on paigas ja unenäoline muusikataust paitab kuulaja kõrva. Pildi kvaliteet rõhub funktsionaalsusele, mitte efektsusele. Sellest hoolimata leiab hilisemates tasemetes tavalistele kindlusemüüridele vahelduseks ka fantaasiarikkamaid labürinte.
Maailm, kus tegevus aset leiab, on unikaalne ja selles valitsevad reeglid sarnaselt enneolematud. Oluline on nentida sedagi, et mäng ise ei õpeta suuremat osa nendest reeglitest: mängija ülesanne on katsetada ja õppida, proovida, mida teeb üks või teine imeliku kirjeldusega leitud ese või mis olukorras milline lähenemisnurk kõige tarbekamaks osutub.
Mängija staatust salvestatakse pidevalt, seega pole lootust eksimise või soovi korral varasem staatus taastada. Kõik otsused, mis langetatakse, on ümberpööramatud.
Keeruka pealispinna all on peidus ka pidevalt aktiivne mitmikosa: siin saab soovi korral teise mängija maailma tungida ja teda seal jahtida, aga ka liituda teiste seiklejatega, et üheskoos keerukamaid situatsioone lahendada.
"Demon's Souls" hoiab auga oma põlvkonna ühe keerukaima mängu staatust. Seejuures ei tähenda see sugugi, et mäng oleks ebaaus või mängija suhtes ebavõrdselt nihutatud tasakaaluga. Pigem autasustab teos ettevaatlikku, tasemeid peeneimate nüanssideni õppivat mängijat, kes ei kiirusta ja kes ei vannu frustratsiooni tekkides raskusele alla.
Kõnealune mäng tõi pahvaku värsket õhku muidu ära seisnud läänelike ja Jaapani rollimängude tasasele maastikule. Esmapilgul võimatuna näiv raskusaste muudab iga selle läbi saavutatud võidu sedavõrd väärilisemaks.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!