Tiibet oli jääajal hiiglaslike imetajate häll?
Rühm Los Angelese loodusmuuseumi ja Hiina Rahvavabariigi teaduste akadeemia paleontolooge avastasid Himaalja mäestiku jalamislt Tiibeti platoo edelaosast iidse karvase ninasarviku (Coelodonta thibetana) pealuu ja alalõua. Avastuse teinud teadlaste sõnul on külmad kohad nagu Tiibet, Arktika ja Antarktika piirkonnad, kus tehakse tulevikus ilmselt veel suuri avastusi, sest need alad on praegu veel suuresti läbi uurimata, vahendab ERR Teadus.
Tiibetist leitud ninasarvik on 3,6 miljonit aastat vana. See on palju vanem ja algelisem kui tema jääajast pärit lähisugulased Euroopas ja Aasias. Ninasarvikul oli lumistes oludes toidu otsimiseks kohastunud lame sarv, millega sai lund taimestikult kõrvale kühveldada. Ninasarvikud elasid ajal, mil maailma kliima oli oluliselt soem kui hilisemal jääajal, mil põhjapoolsed kontinendid olid kaetud paksu jäämütsiga.
Karvased ninasarvikud olid aga harjunud jäistes tingimustes elama. Seega oli üsna loomulik, et kui suur jääaeg 2,6 miljoni aasta eest võimust võttis, tuli loom kõrgelt mäestikust alla ja levis üle Aasia ja Euroopa põhjaosa.
Karvase ninasarviku kõrval on teadlased leidnud piirkonnast veel ka väljasurnud kolmevarbalise hobuse (Hipparion), Himaalaja sinise lamba (Pseudois), Tiibeti antiloobi (Pantholops), lumeleopardi, mägra ja veel 23 imetajaliigi esindajaid.
Tiibetist kogutud kivistised annavad võimaluse uurida lähemalt külmaga kohastunud pleistotseeniajastu loomade päritolu. Tavaliselt on neid leitud arktilistest tundratest või külmadest steppidest mujal. Tiibeti platoolt saadud leiud lubavad aga oletada, et tegemist oli üle olulise jääajal levinud imetajate hälliga.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!