Kiskjate uriin teatab nende ohtlikust olemusest
Senini pole osatud molekulaarsel tasandil seletada, kuidas hiired suudavad lõhna abil kindlaks teha ning vältida ka sellist liiki kiskjaid, kellega nad pole varem kokku puutunud. David Ferrero ning Stephen Liberles Harvardi Meditsiinikoolist on avastanud karnivooride uriinis kõrges kontsentratsioonis esineva ühendi, mis tekitab hiirtel ja rottidel instinktiivse vältimisreaktsiooni, vahendab ERR Teadus.
See ühend aitab närilistel kiskjaid haista ohutult distantsilt ning selle reaktsiooni mõistmine molekulaarsel tasandil annab autorite sõnul vajalikud vahendid õppimaks kaasasündinud käitumisega seotud närvisüsteemi osa.
Uurimus sai alguse 2006. aastal, kui Liberles avastas uut tüüpi haistmisretseptorid (TAARs), mida hiirtel on 14 erinevat liiki lisaks umbkaudu 1200 liigile lõhnaretseptoritele. Teadlase algsed avastused viitasid, et mitmed TAARs'i retseptorid reageerivad hiire uriinis leiduvatele kemikaalidele ning teda huvitas, kas nendel retseptoritel on täita ka roll näriliste sotsiaalses käitumises ja missugustele looduslikult esinevatele lõhnadele on nad võimelised reageerima.
Viimasele küsimusele vastuse leidmisega hakkas tegelema David Ferrero, kes kasutas oma katsetes kaubanduses saadaolevaid kiskjate ja saakloomade uriine (aednikud kasutavad neid kahjurite peletamiseks ning jahimehed enda lõhna maskeerimiseks või saaklooma peibutamiseks). Ta avastas, et üks neljateistkümnest TAARs'i retseptoritest- TAAR4- reageeris erinevate karnivooride lõhnadele.
Loe pikemalt edasi SIIT!
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!