Sajandi keskpaigaks on ka jahedaim suvi kuumem viimase poolsajandi palavaimast suvest
Kui kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris kasvamist jätkab, on troopikas ja Maa põhjapoolkeral tõenäoliselt oodata pöördumatut tõusu suvistes õhutemperatuurides järgmise 20–60 aasta jooksul, selgus Stanfordi ülikooli teadlaste uuest kliimauuringust.
Uurimistöö tulemused ilmuvad juunikuu jooksul ajakirjas Climatic Change.
Stanfordi töörühm järeldab uurimuse põhjal, et paljud troopilised piirkonnad Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas võivad järgmise kahe kümnendi jooksul kogeda enneolematu suvekuumuse püsivat esiletõusu.
Euroopas, Hiina Rahvavabariigis ja Põhja-Ameerikas (k.a USA-s) on äärmuslikke nihkeid suvistes temperatuurides oodata järgmise 60 aasta jooksul, leidsid uurijad.
„Meie projektsioonide kohaselt soojenevad suured piirkonnad planeedil nii kiiresti, et käesoleva sajandi keskpaigaks on ka kõige jahedamad suved kuumemad viimase 50 aasta kõige kuumematest suvedest,“ kinnitas uurimuse juhtiv autor, Maa keskkonnasüsteemide teaduste aseprofessor ja Stanfordi juures tegutseva Woodsi keskkonnainstituudi akadeemik Noah Diffebaugh. Uurimuse kaasautoriks on Stanfordi uurimisala assistent Martin Scherer.
„Kui teadlased räägivad sellest, kuidas globaalne soojenemine toob kaasa rohkem kuumalaineid, küsivad inimesed sageli, kas see tähendab, et kõige kuumemad temperatuurid kujunevad uueks normiks,“ rääkis Diffenbaugh. „See pani meid mõtlema — millal võime me eeldada sellise punktini jõudmist, millest alates on aastaaja kõige jahedamad temperatuurid alati kõrgemad vastava aastaaja kõige kõrgematest temperatuuridest minevikus?“
Hindamaks globaalse soojenemise mõju aastaaegadele järgmistel aastakümnetel, analüüsisid Diffenbaugh ja Scherer enam kui 50 kliimamudeli-eksperimenti — kaasa arvatud raalsimulatsioone 21. sajandist, mil on oodata kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide kasvu, nagu ka simulatsioone 20. sajandist, mis edukalt „ennustasid“ Maa kliimat viimase 50 aasta jooksul. Analüüs näitas, et paljudes planeedi piirkondades on oodata aastaajaliste temperatuuride püsivat hüpet järgmise 60 aasta jooksul.
„Analüüsisime ka ajaloolisi andmeid mitmetest ilmajaamadest kogu maailmas, et näha, kas enneolematu kuumuse prognoositud esilekerkimine on juba alanud,“ rääkis Diffenbaugh. „Tuleb välja, et kui vaatame minevikus registreeritud temperatuure, näeme, et äärmusliku kuumuse kasv juba ilmnebki, ning et kliimamudelid kajastavad ajalooliseid tendentse märkimisväärse täpsusega.“
Nii kliimamudelite analüüsi kui ajalooliste ilmavaatlusandmete alusel võib väita, et troopilised piirkonnad kuumenevad kiiremini. „Leidsime, et aastaajalise äärmusliku soojuse kõige vahetum kasv ilmneb troopikas, kus rohkem kui 70 protsenti 21. sajandi alguse (2010–2039) aastaaegadest ületab 20. sajandi lõpu soojusmaksimume,“ kirjutavad töö autorid.
Ehkki troopikas on kõige dramaatilisemaid muutuseid oodata kõigepealt, on suured alad Põhja-Ameerikas, Hiinas ja Euroopa Vahemere-piirkonnas töö kinnitusel aastaks 2070 samuti sisenemas uude soojusrežiimi.
Aastaajaliste temperatuuride taolisel järsul nihkel võivad olla laastavad tagajärjed inimeste tervisele, põllumajandustoodangu mahtudele ja ökosüsteemide tootlikkusele, rõhutas Diffenbaugh. Näite korras tõstis ta esile 2003. aasta rekordilisi kuumalaineid Euroopas, mis tapsid 40 000 inimest.
Diffenbaugh möönab, et see, kui kiiresti uued, potentsiaalselt hävitava iseloomuga soojusrežiimid esile kerkivad, oli talle üllatuseks, kuna uurimus rajanes 21. sajandi kasvuhoonegaasi-emissioonide suhteliselt mõõdukatel prognoosidel.
„Tõik, et vastavad muutused ajaloolistes ilmavaatlustes juba nähtavalt kajastuvad, ning et need kattuvad kliimamudelite simulatsioonidega sedavõrd täpselt, suurendab meie veendumust, et meie prognoositud hooajaliste temperatuuride püsiv kerkimine järgmistel kümnenditel seisab kindlatel alustel,“ ütles Diffenbaugh.
Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!